- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Pank: õppelaenud toetasid eraisikulaenude kasvu
Võrreldes käesoleva aasta varasemate
kuudega oli septembris ettevõtete laenamisaktiivsus suhteliselt tagasihoidlik.
Sesoonse tegurina toetas muude eraisikulaenude kasvu õppeaasta algusesse
koondunud õppelaenude väljastamine.
"Sesoonse tegurina toetas muude eraisikulaenude kasvu õppeaasta algusesse koondunud õppelaenude väljastamine. Võrreldes käesoleva aasta varasemate kuudega oli septembris ettevõtete laenamisaktiivsus suhteliselt tagasihoidlik, piirdudes ligikaudu 360 miljoni kroonise mahu juurdekasvuga kogu sektori kohta," ütles Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kask.
Kask lisas, et Eesti eraisikute ja ettevõtete laenu- ja liisingumaht suurenes septembris 1,3 miljardi krooni ehk 0,5 protsendi võrra. Ligikaudu 3/4 laenujäägi suurenemisest tulenes eraisikutele väljastatud laenude kasvust, millesse omakorda andsid eluasemelaenud tavapäraselt suure panuse.
"Kogu laenu- ja liisingportfelli aastakasv alanes augustikuu 16 protsendilt 14 protsendini septembris. Arvestades eraisikute ja ettevõtjate ettevaatlikumaid hinnanguid lähiperioodi majanduskasvu väljavaadetele, võib eeldada tagasihoidlikumat laenukasvu ka järgnevatel kuudel," märkis ta.
"Pangandussektori laenukvaliteedis septembris olulisi muutusi ei toimunud. Üle 60 päevase makseviivitusega laenude osakaal laenuportfellis püsis eelmise kuu 2,2 protsendi tasemel. Majanduse eeldatava arengu juures on samas siiski tõenäoline, et viivislaenude kasv lähiperioodil jätkub. Võimalike laenukahjumite katteks on pangad moodustanud provisjone, mille jääk moodustas septembri lõpus 0,4 protsenti laenuportfellist," rääkis Kask.
"Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiused vähenesid septembris 663 miljoni krooni ehk 0,6 protsendi võrra. Hoiuste aastakasvutempo aga kiirenes augusti 6 protsendilt 8 protsendini septembris," ütles ta.
"Rahvusvahelise finantskeskkonna mõjutusel tõusnud hoiuseintressid ja oluliselt nõrgenenud tootlus rahapaigutusteks alternatiivi pakkuvatel turgudel on viimase poole aasta jooksul soosinud tähtajaliste hoiuste kasvu. Septembris lisandus eraisikute ja ettevõtete tähtajalistele hoiuarvetele kokku üle 1,8 miljardi krooni," märkis Kask.
Tema sõnul on eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad järginud EURIBORi arengut ning tõusnud vastavalt 6,2 ning 6,3 protsendi tasemele. Baasintressile lisatava intressimarginaali keskmine tase septembris oluliselt ei muutunud. Marginaalide roll uute laenude intressimäärades tõenäoliselt suureneb, nõrgendades seega baasintressi eeldatava alanemise mõju laenu hinnale.
"Pangad teenisid 2008. aasta kolmandas kvartalis 1,2 miljardit krooni puhaskasumit, mis on umbes 6 protsendi võrra vähem kui möödunud aastal samal ajal. Pankade kasumiteenimise võime on püsinud keerulises rahvusvahelises finantskeskkonnas ja Eesti majanduse kiire kohandumise juures suhteliselt hea ning aidanud kindlustada pankade tugevusvaru võimalike laenukahjumite katteks," ütles Kask.
Enimloetud
4
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Maruste: “See on eriti totter olukord”
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele