Hea, et Eestil ei ole oma Parexit

Jumal tänatud, et Eesti neli suuremat kommertspanka on Põhjala suurpankade omad. See oli Äripäeva toimetuses esmane emotsioon pärast nädalavahetuse uudist Parexi kohta.

Eestis on läbi aegade olnud poliitikuid ning äriliidreid, kes on nutnud taga häid aegu, kui Hansapank ja Ühispank olid eestlaste omanduses. Pankade müümisele reageeriti valulikult. Viimati valas seepärast pisaraid Keskerakonna juht Edgar Savisaar mõni nädal tagasi suurettevõtjate assotsiatsiooni lõunasöögil ettekandes "Kui ma oleksin peaminister, mida ma teeksin teisiti".

"Panganduses tuleb läbi vaadata küsimus riigi osalusega kommertspanga asutamisest Eestis. Ei ole normaalne, kui Eesti pangandust kontrollivad 100% välispangad," ütles Savisaar.

Nädalavahetuse sündmused Lätis näitavad taas, et Põhjala pankade domineeriv positsioon Eesti turul on kaitsnud meie majandust suurte krahhide eest.

Savisaar muidugi ütleb nüüd, et Äripäev ei saagi muud teha, kui kiita Rootsi pankasid, sest kuulub ka ise rootslastele ning veri on ikka paksem kui vesi.

Toimetuse seisukoht ei ole aga tingitud meie omanikest, vaid pea 20 aasta pikkusest tegevusest äriuudiste vahendaja ja kommenteerijana. Oleme näinud Eesti riigi osalusega pankade tegevust: ühegi üle ei saa tagantjärele uhkust tunda. Kogemus kinnitab, et kui Eestis tegutseks praegu mõni riigiosalusega pank, oleks tõenäoliselt just see pank praegu kõige suuremates raskustes.

Riigile kuuluval pangal oleks praegu keeruline usaldust säilitada. Raske on usaldada raha pangale, mida suunab Ivari Padar, Andrus Ansip või Savisaar.

Jutud riigi osalusega panga loomisest tuleb unustada. Ei tasu taga igatseda aegu, kui meie suured pangad kuulusid kohalikele ettevõtjatele. Parexi saatus näitab, et maailma finantskriisi tingimustes ei ole Eesti pankuritel küllalt jõudu neile kuuluva panga päästmiseks.

Lätis toimunu võib kahandada välisinvestorite ja analüütikute usaldust Eesti vastu. Baltimaid vaadatakse koos, süüvimata riikide erinevustesse.

Parim argument nende kahtluste kummutamiseks ongi aga Eesti suurpankade kuulumine Põhjala pankadele. Hiljuti Rootsi valitsuse poolt heakskiidetud 1,5 triljoni Rootsi krooni suurune pankade päästeplaan on tugev garantii, mis aitab säilitada usaldust ka Eesti turu vastu.