Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hea, et Eestil ei ole oma Parexit

    Jumal tänatud, et Eesti neli suuremat kommertspanka on Põhjala suurpankade omad. See oli Äripäeva toimetuses esmane emotsioon pärast nädalavahetuse uudist Parexi kohta.
    Eestis on läbi aegade olnud poliitikuid ning äriliidreid, kes on nutnud taga häid aegu, kui Hansapank ja Ühispank olid eestlaste omanduses. Pankade müümisele reageeriti valulikult. Viimati valas seepärast pisaraid Keskerakonna juht Edgar Savisaar mõni nädal tagasi suurettevõtjate assotsiatsiooni lõunasöögil ettekandes "Kui ma oleksin peaminister, mida ma teeksin teisiti".
    "Panganduses tuleb läbi vaadata küsimus riigi osalusega kommertspanga asutamisest Eestis. Ei ole normaalne, kui Eesti pangandust kontrollivad 100% välispangad," ütles Savisaar.
    Nädalavahetuse sündmused Lätis näitavad taas, et Põhjala pankade domineeriv positsioon Eesti turul on kaitsnud meie majandust suurte krahhide eest.
    Savisaar muidugi ütleb nüüd, et Äripäev ei saagi muud teha, kui kiita Rootsi pankasid, sest kuulub ka ise rootslastele ning veri on ikka paksem kui vesi.
    Toimetuse seisukoht ei ole aga tingitud meie omanikest, vaid pea 20 aasta pikkusest tegevusest äriuudiste vahendaja ja kommenteerijana. Oleme näinud Eesti riigi osalusega pankade tegevust: ühegi üle ei saa tagantjärele uhkust tunda. Kogemus kinnitab, et kui Eestis tegutseks praegu mõni riigiosalusega pank, oleks tõenäoliselt just see pank praegu kõige suuremates raskustes.
    Riigile kuuluval pangal oleks praegu keeruline usaldust säilitada. Raske on usaldada raha pangale, mida suunab Ivari Padar, Andrus Ansip või Savisaar.
    Jutud riigi osalusega panga loomisest tuleb unustada. Ei tasu taga igatseda aegu, kui meie suured pangad kuulusid kohalikele ettevõtjatele. Parexi saatus näitab, et maailma finantskriisi tingimustes ei ole Eesti pankuritel küllalt jõudu neile kuuluva panga päästmiseks.
    Lätis toimunu võib kahandada välisinvestorite ja analüütikute usaldust Eesti vastu. Baltimaid vaadatakse koos, süüvimata riikide erinevustesse.
    Parim argument nende kahtluste kummutamiseks ongi aga Eesti suurpankade kuulumine Põhjala pankadele. Hiljuti Rootsi valitsuse poolt heakskiidetud 1,5 triljoni Rootsi krooni suurune pankade päästeplaan on tugev garantii, mis aitab säilitada usaldust ka Eesti turu vastu.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüüs: sügis tööstuses võib kujuneda suheliselt ebameeldivaks
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Nvidia pettumuse valmistanud prognoos pani aktsia kiiresti kukkuma
Nvidia teise kvartali käibeprognoos jäi ootustele miljardi dollariga alla, mis valmistas investoritele negatiivse üllatuse. See on järjekordne tõend selle kohta, et nõudlus elektroonika osade järele on pärast kaks aastat kestnud buumi jahenemas.
Nvidia teise kvartali käibeprognoos jäi ootustele miljardi dollariga alla, mis valmistas investoritele negatiivse üllatuse. See on järjekordne tõend selle kohta, et nõudlus elektroonika osade järele on pärast kaks aastat kestnud buumi jahenemas.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Leedu vedajad hädas riiulifirmadest tööjõuvahendajatega
Leedus registreeritud riiulifirmad palkavad aina enam tööle veokijuhte kolmandate riikidest, kellele antakse Leedu elamis- ja tööluba, kuid tegelikult hakkavad nad tööle hoopis Saksamaa ja Belgia firmades. Selline skeem ajab Leedu veokijuhtide kvoodi kiiresti lõhki ja riigi enda ettevõtjad jäävad roolikeerajateta.
Leedus registreeritud riiulifirmad palkavad aina enam tööle veokijuhte kolmandate riikidest, kellele antakse Leedu elamis- ja tööluba, kuid tegelikult hakkavad nad tööle hoopis Saksamaa ja Belgia firmades. Selline skeem ajab Leedu veokijuhtide kvoodi kiiresti lõhki ja riigi enda ettevõtjad jäävad roolikeerajateta.
Ameerika energiafirmad ei hooli Joe Bideni üleskutsest – tootmine jätkub vanamoodi
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden kutsus riigi energiafirmasid suurendama tootmist, et suruda kerkivaid kütusehindu alla. Ettevõtteid see ei kõiguta, vahendab Financial Times.
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden kutsus riigi energiafirmasid suurendama tootmist, et suruda kerkivaid kütusehindu alla. Ettevõtteid see ei kõiguta, vahendab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.