Eesti pääsuke lendab maadligi

Estonian Airi kimbutavad ühelt poolt samad hädad, teisalt ka Eesti riigi otsustusvõimetus, kramplikult unelma (viimasel ajal küll pigem kinnismõtte) küljes rippumine - Eesti peab säilitama rahvusliku lennukompanii.

Rahvuslikuks on meie lennukompaniid ammu vaid sümboolses mõttes nimetada saanud. Rahvuslike lennukompaniide aeg on ümber. Nimetus pärineb ajast, mil enamik lennufirmasid olid riiklikud ning riikide kokkulepete alusel said suure nõudlusega liinidel lennata vaid riigi osalusega firmad.

Praegu on taevas avatud. Selline lepe kehtib nii Euroopas, USAs kui ka üle Atlandi lendude puhul. Seega on ühe või teise lennufirma "rahvuslikuks" nimetamisel vaid emotsionaalne väärtus.

Eesti riik on õige hetke maha maganud ja hoidnud oma osalusest kinni ajal, kui see oleks tasunud maha müüa. Nüüd pole suurt midagi müüa. Küllap hakkavad varsti ka kohustused riigi uksele koputama. Kasu asemel terendab kahju, mida ei suuda korvata rahvusvahelisse organisatsiooni kuulumine, mis õieti oligi lennukompanii "rahvuslikuna" hoidmise mõte. Võimalikeks lisakulutusteks on aeg aga väga halb.

Äsja uuendatud Tallinna lennuväli muutub järjest mõttetumaks. Helsingile oleme juba alla jäänud, nüüd jääme üha selgemalt alla Riiale - sinna koonduvad firmad ja sealt algab enamik lennuliine. Ei tule seda, millest unistavad meie turismifirmad - Tallinna kui konkurentsivõimelist konverentsiturismilinna.

Teiste osanike väljaostmisega - nagu pani mitu ettevõtjat aasta tagasi ette - näidanuks riik rohkem iseloomu. Toimetuse meelest peab aga riik sellest ärist eemale hoidma. Praegu pole firma tõesti ei liha ega kala, pääsuke ammugi mitte.

Autor: ÄP