Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti pääsuke lendab maadligi

    Kui pääsuke lendab madalalt, on oodata vihma. Estonian Air, mida on hellitavalt samuti pääsukesega võrreldud, lendab piltlikult öeldes liiga madalalt - ettevõte koondab lendureid, vähendab lennukiparki ning harvendab reise. Seega on oodata ei rohkemat ega vähemat kui Eesti rahvusliku lennukompanii hääbumist.
    Ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on väljendanud rahulolematust Estonian Airi arenguga. Selle äristrateegia pole ei liha ega kala, ütles minister Tallinna uuendatud lennuvälja avamisel.
    2000-2005, mil ettevõtet juhtis Erki Urva, suutis firma veel kasumit näidata, juhtkonnavahetuse järel algas aga mõõnaaeg. Kogu lennunduses ja mitte ainult meil on viimased aastad üldse rasked olnud. Pankrotistunud firmasid leiab Euroopastki üksjagu, näiteks Sterling Airways. Selles on olulist rolli mänginud meeletu kütuse hinna tõus ja odavlennufirmade pealetung.
    Estonian Airi kimbutavad ühelt poolt samad hädad, teisalt ka Eesti riigi otsustusvõimetus, kramplikult unelma (viimasel ajal küll pigem kinnismõtte) küljes rippumine - Eesti peab säilitama rahvusliku lennukompanii.
    Rahvuslikuks on meie lennukompaniid ammu vaid sümboolses mõttes nimetada saanud. Rahvuslike lennukompaniide aeg on ümber. Nimetus pärineb ajast, mil enamik lennufirmasid olid riiklikud ning riikide kokkulepete alusel said suure nõudlusega liinidel lennata vaid riigi osalusega firmad.
    Praegu on taevas avatud. Selline lepe kehtib nii Euroopas, USAs kui ka üle Atlandi lendude puhul. Seega on ühe või teise lennufirma "rahvuslikuks" nimetamisel vaid emotsionaalne väärtus.
    Eesti riik on õige hetke maha maganud ja hoidnud oma osalusest kinni ajal, kui see oleks tasunud maha müüa. Nüüd pole suurt midagi müüa. Küllap hakkavad varsti ka kohustused riigi uksele koputama. Kasu asemel terendab kahju, mida ei suuda korvata rahvusvahelisse organisatsiooni kuulumine, mis õieti oligi lennukompanii "rahvuslikuna" hoidmise mõte. Võimalikeks lisakulutusteks on aeg aga väga halb.
    Äsja uuendatud Tallinna lennuväli muutub järjest mõttetumaks. Helsingile oleme juba alla jäänud, nüüd jääme üha selgemalt alla Riiale - sinna koonduvad firmad ja sealt algab enamik lennuliine. Ei tule seda, millest unistavad meie turismifirmad - Tallinna kui konkurentsivõimelist konverentsiturismilinna.
    Teiste osanike väljaostmisega - nagu pani mitu ettevõtjat aasta tagasi ette - näidanuks riik rohkem iseloomu. Toimetuse meelest peab aga riik sellest ärist eemale hoidma. Praegu pole firma tõesti ei liha ega kala, pääsuke ammugi mitte.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Raadiohitid: mis saab aktsiaturgudest ja majandusest lähemas ning kaugemas tulevikus?
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
Rootsi inflatsioon vähenes juulis
Rootsi inflatsioon langes juulis esimest korda alates jaanuarist, ja oli isegi grammike väiksem, kui oodati, kirjutab Dagens Industri.
Rootsi inflatsioon langes juulis esimest korda alates jaanuarist, ja oli isegi grammike väiksem, kui oodati, kirjutab Dagens Industri.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.