Islandil käärib kibestumine ja viha

"Minu jaoks on probleemiks altvedamine ja alandus, mille väike grupp inimesi on kogu riigile kaela tõmmanud," ütles kohalik kunstnik Dagmar Agnarsdottir. "Valus on teadmine, et oleme nende ahnuse ja vastutustundetuse pärast kogu maailmas naerualused," jätkas ta.

Eriti ärritab inimesi, et keegi ei taha vastutust võtta.

Kuni pidu kestis, oli kõik ilus. Islandi noored ärimehed olid uljad uue aja viikingid, kes vallutasid Euroopat, ahmides firmasid kokku nagu mängurid žetoone. Nüüd redutavad mehed pigem välismaal, kust annavad samuti turmtuld valitsuse pihta.

Suurbritannias mitmeid kaupluskette kokku ostnud Jon Asgeir Johannesson, kes oli suurosanik esimesena raskustesse sattunud Glitniri pangas, nimetab panga riigistamist suurimaks pangarööviks Islandi ajaloos. Riigi rikkaim mees Thor Bjorgolfsson süüdistas hiljuti väljaandele IceNews antud intervjuus samuti valitsust ja keskpanka, kelle valedest otsustest - eelkõige Glitniri panga riigistamisest - vallandus sündmuste ahel, mis kogu Islandi finantssüsteemi kollapsini viis.

Ka võimukandjad ei võta süüd. Keskpanga juht David Oddsson süüdistab arenenud riikide keskpanku, mis ei tulnud appi, kui Island neilt suvel valuutareservide täiendamiseks abi palus. Süüdi on Briti peaminister Gordon Brown, kes rakendas Islandi suhtes terrorismivastast seadust ja külmutas oma hoiustajate kaitseks Islandi pankade varad. Londoni survel -kuni hoiuste küsimuse lahenemiseni - viibis ka IMFi abilaen. Süüdi on Rootsi valitsus, mis "ei armasta Islandit nagu teised naabrid", kuna nõudis enne abi andmist konkreetset plaani majanduse jaluleaitamiseks jne.

Läinud nädalal sündis lõpuks kokkulepe, millega Island saab IMFilt ja Euroopa riikidelt üle 10 miljardi dollari finantssüsteemi stabiliseerimiseks. IMFi osa selles on 2,1 miljardit dollarit.

Esmane ülesanne on saada uuesti vabalt kauplema Islandi kroon, mis on kaotanud 70 protsenti väärtusest. Krooni kaitseks on Islandi keskpank tõstnud laenuintressid juba 18 protsendile ning ilmselt tõstab veelgi.

IMF tahaks krooni vabalt ujuma saada 160-200 krooni tasemel eurost. Danske Banki vanemökonomist Lars Christensen peab realistlikumaks 250 krooni eurost.