Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ehitushankeid püütakse võita kõiki trikke kasutades

    Ehitusettevõtjad on läinud tugevate allapakkumiste teed, millega loodetakse töö küll kätte saada ning ehitusprotsessi käigus kas kliendilt raha juurde saada või materjalide asendamisega jõuda nulli.
    1Partneri teatel näitab konkurentsi teravnemist seegi, et n-ö miljardiklubi ehitajad, kes varem alla 100 miljoni kroonistel pakkumistel ei osalenudki, võtavad praegu tõsiselt ka 10 miljoni kroonised riigihankeid.
    Teede ehituse ja remondiga tegeleva Moreeni juhataja Juss Maurer kinnitas, et paljud ehitusfirmad osalevad riigihankel iga hinna eest ning hiljem küsivad raha juurde.
    "Need on väga vastikud asjad, eesmärk on riigihange tingimata kätte saada," märkis ta. Tema sõnul kasutatakse erinevaid võtteid, näiteks pärast riigihanke võitmist otsitakse alltöövõtja ning jäädakse talle võlgu. Samuti on poole pealt riigihanget raske katkestada, sest osa raha on kätte saadud ning keeruline on kindlaks teha, kui suure summa eest on töid juba tehtud. Seepärast õnnestubki firmadel tihti raha juurde küsida. "Need on väga alatud võtted," ütles Maurer.
    Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults ütles, et kooli renoveerimisel tuleb pidevalt valvata, et ehitusfirma tahtlikult valesid materjale vales kohas ei kasutaks.
    "Kõik oleneb järelevalvest," ütles Sults. "Minul on väga lihtne praagiga. Kui ma praagi avastan, siis löön selle puruks ja lasen uue ehitada," rääkis ta.
    Tema sõnul ehitatakse kõik koolid ja sotsiaalehitised jääkmaterjalidest. Seal pead sa jälgima, et laevärv ei satuks seinale ja et põrandale satuks see materjal, mis sinna käib, kirjeldas direktor. "Vähemalt keegi peab olema, kes tunneb materjale, sest muidu lähevad asendusmaterjalid kohe käiku. See on väga suur ja tugev äri," rääkis ta.
    Tema sõnul tuleb ette, et riigihankel teeb ühe firma mitu tütarfirmat pakkumisi. Hinnad, mida ühe ja sama kooli ehitamiseks või renoveerimiseks pakutakse, erinevad totaalselt, lisas ta.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüütik: „Vali mind, vali minu maksud!“ – palun, ärge tehke!
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
USA aktsiaturg trimmis kolmapäevast hüpet veidi väiksemaks
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Rahasadu! Graanul Investi omanikud võtsid kümneid miljoneid dividende "See oli osa tehingust"
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.