Ettevõtjad: ekspordi kasv võib peatselt kängu jääda

Metalli ja metalltoodete ekspordis on raskemad ajad alles ees, kuna Euroopa autotööstuse müük teeb allakäiku, ütles masinatööstuse liidu arendusdirektor Aleksei Hõbemägi. "Kuid laevaehituses läheb seni päris edukalt," lisas ta.

"Ekspordi kasv oli meie tööstusharus ka esimesel poolaastal. Põhiliselt masinaehituses, autotarvikud jm, mitte niivõrd metalltooted, mis varustavad ehitustööstust," kommenteeris Hõbemägi ekspordi kasvu septembris.

Ta ütles, et liidu liikmete ettevõtete ekspordi osakaal on praegu 80-90% ning see on pidama jäänud. "Eks keerulisemad ajad on alles ees. Ekspordi kasv selles valdkonnas sõltub alltööstusharudest, kuna erinevatel alltööstusharudel on tellijad ja tarnemaad erinevad," sõnas liidu arendusdirektor.

Ligikaudu 15protsendine ekspordi kasv oleks mõistlik, kuid kasv veerandi võrra on üllatav, sõnas Viljandi Metalli juhatuse esimees Jaak Sulg. "Sellised mahu kasvud on anomaalsed, ehk müüdi siit mingi hulk tootmist välja," oletas Sulg. Tema sõnul oleks mõistlik ca 12-15% kasvu.

Sulg märkis, et Viljandi Metalli müük on kasvanud, tänaseni on olnud kasvutempo 10-15%, kuid tulevik on hägusam. "Pigem võib järgmisel aastal tekkida langus, sest välisnõudlus ikkagi väheneb praegu. Täna täidetakse veel varasemaid ja pikaajalisemaid lepinguid," rääkis ta.

Liviko pingutab järgmisel aastal senise mahu säilitamise nimel, ütles juhatuse esimees Janek Kalvi.

"Kui vaadata Eesti põhiliste ekspordipartnerite majandusprognoose, siis makromajanduslikud näitajad justkui ei luba eriti optimistlik olla. Peaaegu kõik ekspordipartnerid näevad majanduskasvu pidurdumist ja mõned üksikud isegi langust järgmisel aastal," rääkis Kalvi.

"Sel aastal on tegemist inertsiga, ega lepinguid üleöö üles öelda. Olen pigem murelik järgmise aasta pärast, tahaks loota, et eksport siiski näitab kasvu, mitte ei lähe üleüldise trendiga kaasa," lisas Kalvi.

Ta ütles, et Eesti ettevõtted on ekspordi tõusu nimel palju tööd teinud ning see võibki jääda ka majanduslanguse tingimustes püsima.

Ekspordi kasvu kiirenemine septembris oli positiivne kaubandusbilansi paranemise seisukohalt, samas on näha, et olulist nihet ekspordis siiski toimunud pole, mõnevõrra on taastunud eksport, mis eelmisel aastal Venemaaga suhete jahenemise tõttu ära kukkus. Globaalne kriis finantssektorisse saabus septembris ning selle mõju reaalmajandusele eksportturgudel hakkas kajastuma alles alates oktoobrist-novembrist. Seega Eesti majanduskasvu osas pole ekspordisektorilt midagi head loota.

Kuna Eesti peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majanduskasv on ka aeglustumas, on oodata väiksemat nõudlust Eesti kaupadele ja teenustele. Ka sisetarbimise olulist paranemist ei ole ette näha, mistõttu jääb import nõrgaks ning mõningane kaubandusbilansi edasine paranemine leiab ilmselt aset. Nordea ootab järgnevaks aastaks negatiivset ekspordi kasvu, kuid oodatav impordi kasvu vähenemine on veelgi suurem, mistõttu paranevad kaubandusbilanss ja ka jooksevkonto puudujääk.