Laudpõrand vajab liikumisruumi ja hoolt

Kase seletusel tuuaksegi tavalise veana tuppa niisked lauad, mis virnastatult aga kisuvad kaardu või suisa propellerisse. Selliseid laudu põrandale sirgelt panna on üsna võimatu, liiatigi võivad need paigaldamisel ennast lahti lüüa.

Veel hullem on niiske materjali kohene kinnilöömine, siis võib see kuivades kogu põranda kummi ajada ja lauad võivad lõhki minna. Seega peaksid tuppa tulevase kliimaga ühtlustuma toodavad lauad olema 10protsendilise niiskusega.

Riistop soovitas laudade kinnitamisel jätta seinast kuni paarisentimeetrine vahe - siis pääseb kogu põrand toa niiskuse muutude ennast liigutama. Vahe seina ääres kaetakse põranda ääreliistuga.

Klassikalise laudpõranda laud on 38 millimeetrit paks, kuid sellest saab korraliku põranda, kui eeltoodud võtteid kasutada. Teise lahendusena toob ta esile 19 millimeetrised lauad, mis õhukestena sobivad vaid puitlaastplaadile või betoonile liimimiseks. Siis saab kindlasti ühtlase ja minimaalselt liikuva põranda.

Põranda õlitamisel või lakkimisel on kummalgi viimistlusel oma eelised ja puudused. "Eestis on õlitamismaania, Saksamaal on see juba möödas," ütles Kase liigse õlilembuse kohta. Olles ise Kumus õlitanud 90 ruutmeetrit põrandat, pidas ta parimaks õlitada magamistuba ja lakkida elutuba ning esikut. Lakk kannatab rohkem käimist, õli on paljale jalale tervislikum. Siiski on mõlemad variandid niiskuse ja kriimustuste suhtes tundlikud. Seega tuleks esikus kasutada porivaipu ja põrandakütet. Enne õlitamist või lakkimist tuleb põrand kindlasti pesta.

Lincona põrandakeskuse konsultandi Epp Suuroja sõnul muudab õlitatud põranda tugevamaks vahatamine. Kui õlituse vigastatud kohta saab alati katta, siis kulumiskindlam, kuid löögiõrn lakk tuleb terve põranda ulatuses uuendada. Teisalt on lakitud põrand õlitatust tavaliste pesuvahenditega kergemini hooldatav. Õlitatud põrandat tuleks pesta n-ö puuseebiga.