Saneerimine päästab halvimast

Kui kohus peab ettevõtja seletust arvestatavaks, määrab ta saneerimisnõustaja, kes koostab saneerimiskava, annab nõu ja kontrollib saneeritava tegevust. Kavas tuleb ette näha, mis abinõusid võetakse tarvitusele makseraskuste ületamiseks ja kui pika aja jooksul rahuldatakse võlausaldajate nõuded.

Menetlus toimub võlausaldajate kontrolli all. Kui nemad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see kohtule. Kui nad aga mingil põhjusel ei ole nõus kavaga, laseb kohus teha majandusliku analüüsi, seejärel otsustab kinnitamise.

Selline on seaduse formaaljuriidiline pool. Lisaks saneerimise kirjeldamisele kannab seadus aga ka palju tähtsamat eesmärki, milleks on majanduse jätkusuutlikkus ja ka selge rahaline kokkuhoid. Näiteks jõudsid Tartu Ülikooli majandusteaduskonna inimesed seda seadust lugedes järelduseni, et Eesti keskmine saneerimiskõlblik ettevõte on mõne töötajaga väikeettevõte, mille bilansimaht ja müügitulu jäävad mõne miljoni krooni piiresse.

Saneerimismenetluse rakendamisega on eeldatavalt võimalik säilitada aastas kuni 800 töökohta. Riigi jaoks on positiivne ka otsene majanduslik mõju - kuni 70 miljonit krooni aastas. Lisanduvad kaudsed mõjud, nt kohtute töökoormuse vähenemine, töökohtade säilitamine maal, abirahasüsteemide koormatuse vältimine jms, mida on keeruline rahaliselt mõõta. Isegi konservatiivse kalkulatsiooni järgi on riigi aastane otsene võit vähemalt 20 miljonit krooni.

Jääb loota, et ettevõtjad võtavad uue ettevõtluse säilitamise võimaluse omaks ja kasutavad seda julgelt.