Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kodune tiimitöö
Läinud laupäeval oli mul õnn osa saada ühes Eestimaa väikeses linnas ühe parasjagu suure teose esitlusest.
Anni Arro tõi esimest korda avalikkusele näha oma vast trükikojast väljunud raamatu "Haapsalu kohvikuid ja retsepte".
Ette rutates - tegu on hõrgult kauni teosega.
Anni tutvustas oma värskeimat loomingut Haapsalus oma ema nimelises Epp Maria galeriis, kus väljas ka tema õe Liisi Arro keraamika ja isa Jaak Arro loodud lauad-toolid. Ilmselgelt on selle kooskõla kaamerasilmaga jäädvustanud tema vend Johannes. Kadestamist vääriv ilu, mis on lahkelt avatud kõigile.
Mõistagi võib ju öelda, et mis viga luua, kui geenidega nii palju kaasa antud. Kuid...
Kas alati ongi vaja tipptaset, et anda edasi hingesoojust. Kui loodu on tehtud armastuse ja suure lähedustundega ning üheskoos, andes võimaluse igaühel oma parimal viisil särada, ongi tulemuseks parim, mis puudutab ka võõramaid.
Jõulude eel on sobiv aeg sarnast tiimitööd katsetada.
Samas tuleks hoiduda jõuluhajameelsusest. Minul on detsembrikuus kuu- ja nädalapäevad lootusetult sassis. Nii jõudsin kolmapäeval veidi enne kella seitset taksoga Estonia kontserdimaja juurde, et minna Eesti kantri sünnipäevapeole.
Garderoob oli tühi. Uskumatu!!! Olin peole 24 tundi hiljaks jäänud.
Järgmisel hommikul panin CD-mängijasse Justamedi värskeima singli ja otsisin laulust lohutust. Loodetavasti peavad kantrimuusikud ka oma järgmisi juubeleid suurelt.