Riigikogu võttis vastu töölepinguseaduse

Erandina jõustuvad 1. jaanuaril 2010 need paragrahvid, millega toovad kaasa täiendava rahalise koormuse riigieelarvele.

Sotsiaalminister Maret Maripuu ütles, et hindab kõrgelt seaduse ettevalmistamisel tehtud koostööd sotsiaalpartnerite vahel. „Uus töölepingu seadus aitab meie majandusel areneda, praegustes oludes on see äärmiselt vajalik samm. Seadus annab töötajatele turvatunde ja pakub võimalusi enesetäienduseks ning tööandjatele kindluse muutuva majandusolukorras,” lausus Maripuu.

„Uus seadus on ühtne pakett, mis haarab endasse elukestva õppe, nõustamisteenuse ning erinevad toetussüsteemid töötuse ajaks,” lisas ta.

Uue eelnõu eesmärk on aidata tööandjatel kiiresti muutuvate majandustingimustega paremini kohaneda, soodustada töötajate õppimist ja enesetäiendamist ning suunata ettevõtteid oma töötajaid koolitama.

Seaduseelnõu suurendab seaduseloojate sõnul inimeste turvalisust töötuse perioodil, suurendades töötuskindlustushüvitise määra ja hüvitise saajate ringi, ühtlasi peaks riik seeläbi pakkuma inimesele tulemuslikumat abi töö otsimisel ning looma võimalused pidevaks enesetäiendamiseks. Samuti kaotab eelnõu töösuhetest põhjendamatu bürokraatia ning loob Tööinspektsioonile võimaluse keskenduda töötajate nõustamisele ja töösuhte sisulisele järelevalvele.

Kehtiv töölepingu seadus pärineb 1992. aastast ning ei vasta ministeeriumi teatel enam nüüdisaegse tööturu vajadustele.

Uus töölepinguseadus sai 54 poolthäält, vastu hääletasid 27 riigikoguliiget, erapooletuid ei olnud.

Seitse saadikut jättis oma hääle andmata. Nende hulgas oli Rahvaliidu ja roheliste fraktsiooni kuuluvad poliitikud, kellega ühines ka IRLi liige Tarmo Kõuts.