Uuring: inimesed ei usu riigimajandusse

Faktum Ariko regulaaruuringu "Tarbijate üldine optimismi-pessimismi indeks” detsembrikuu tulemustest rääkides tõi ettevõtte juht ja omanik Petti välja, et küsitletud hindavad isiklikku elukvaliteeti paremaks kui Eesti majanduse olukorda.

“Eesti majanduse olukorda hinnatakse halvaks, aga ise tunnetavad inimesed seda veel vähe. Isiklikku majandusseisu hinnatakse paremaks ja elukvaliteeti hinnatakse veel paremaks. Kuid see tunnetus võib tulla lähema kuue kuu jooksul, oleneb sellest, mis hakkab juhtuma,” märkis Petti ning lisas, et inimestel pole riigimajandusse tervikuna usku.

See on Petti sõnul uuring, mida alustati teises kvartalis. Kui kolmandas kvartalis oli pilt selline , et üldindeks oli 100 palli süsteemis 46palli, mis on negatiivne, kuid inimesed olid Petti sõnul veel n-ö äraootaval seisukohal, siis käesolevast uuringust selgub, et seis on selgelt pessimistlik. Sajast pallist saadi 41 palli.

“Kõige pessimistlikum osa on väljavaated kuue kuu majandusele. Eesti majanduse väljavaateid hinnatakse äärmiselt negatiivseks,” lausus Petti.

Ettevõtja sõnul on üldpilt suhteliselt must. Inimeste turvalisuse kartus tuleneb tema sõnul ootustest lähituleviku suhtes. Kuid tarbimise tase või siis selle piiramine praegu septembriga võrreldes muutunud pole. "Need, kes asusid siis piirama kulutusi, need piiravad edasi. Uusi juurde pole tulnud. Ootus järgmise kuue kuu osas on negatiivne ja langev ning kartused on suuremad kui tegelik olukord,” lausus Petti.

Ettevõtja sõnul tegeleb riik kulutuste piiramisega, majanduse elavdamisega aga ei tegeleta. Mujal maailmas tegeletakse tema sõnul sellega rohkem.