• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,46%39 626,3
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,46%39 626,3
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 25.12.08, 16:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Analüütikud: mis võib takistada börside toibumist

Mis võib takistada tuleval aastal börside toibumist – Rootsi majandusuudiste portaal e24.se on eksperte küsitledes kokku pannud nimekirja suurematest riskidest.
Need on:
1. riikide abipaketid majanduse ergutamiseks ei anna kiiret või piisavat tulemust2. tarbimine väheneb järsult3. periood, kus majanduskasv on nõrk või olematu, venib pikaks4. USAst alanud probleemide arvatust laiem mõju maailma majanduses5. deflatsioon maailmamajanduses6. Hiina ja India hakkavad kaitsma kodumaist eksporditööstust7. „crowding-out“ efekt ehk negatiivsed tagajärjed riikide laenuvajaduse järsust kasvust
Thenberg Macro Hedge fondi haldur Pekka Kääntä näeb suurimat riski just viimases – USA ja teiste riikide suures laenuvajaduses, mis võib viia selleni, et erasektoril napib vahendeid investeeringuteks.„See oleks halvim stsenaarium. Kogu maailmas koostavad riigid praegu abipakette majanduse stimuleerimiseks – Euroopas, Jaapanis, Hiinas, Indias ja USAs. Kust see raha tuleb. On selge, et teised tegevusalad tõrjutakse kõrvale. Kui just keskpangad seda kõike ei rahasta. See tekitaks aga tasakaalutuse, millel võivad olla murettegevad tagajärjed paari aasta perspektiivis,“ ütles ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Paljud panevad lootused riikidele nagu Hiina ja India, et nende riikide tarbijad aitavad maailmamajanduse langusest välja. Kodumaise tarbimise õhutamise asemel võivad aga need riigid hoopis kodumaist eksporditööstust toetama hakata – Hiinas juba räägitakse sellest, et riik peaks valuutal taas nõrgeneda laskma, ütles Kääntä.
Finantsguru Patrik Brummer näeb kahte alternatiivi. Üks on järsk SKP langus ning suur tööpuuduse kasv, teine „kunstlik hingamine“ riiklike abipakettide toel, mille tagajärjeks on riikide laenukoorma ja eelarvedefitsiitide järsk kasv ning risk, et kriis venib pikale – nii nagu Jaapanis.
„Tõenäosus, et üks kahest nimetatud alternatiivist teoks saab, on ebamugavalt suur. Viimased 5-10 aastat on aga olnud selline laenukasv, et nii või teisiti oleme laenanud tuleviku arvelt. Küsimus on nüüd vaid selles, kas amortiseerime pikema või lühema perioodi vältel,“ ütles Brummer.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele