- OMX Baltic−0,03%297,27
- OMX Riga0,42%920,38
- OMX Tallinn0,00%2 026,72
- OMX Vilnius0,2%1 220,92
- S&P 500−0,24%6 395,78
- DOW 300,04%44 938,31
- Nasdaq −0,67%21 172,86
- FTSE 1000,04%9 291,49
- Nikkei 225−0,65%42 610,17
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,9
- OMX Baltic−0,03%297,27
- OMX Riga0,42%920,38
- OMX Tallinn0,00%2 026,72
- OMX Vilnius0,2%1 220,92
- S&P 500−0,24%6 395,78
- DOW 300,04%44 938,31
- Nasdaq −0,67%21 172,86
- FTSE 1000,04%9 291,49
- Nikkei 225−0,65%42 610,17
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,9
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
OECD soovitused Eestile: paindlikum eelarvepoliitika ja madalam sotsiaalmaks
Täna avaldatud mahukas Eesti majanduse
analüüsis soovitab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) Eestil
muuta senist eelarvepoliitikat, kaaluda ettevõtete reinvesteeritud kasumi
maksuvabastuse otstarbekust ning alandada sotsiaalmaksu.
Eelarvepoliitika kohta märgib OECD, et Eesti peaks üle minema paindlikumale, majandustsüklit tasakaalustavale eelarvepoliitikale. Senine eesmärk igal aastal riigieelarve tasakaalus hoida, on OECD hinnangul protsüklilise kallakuga, mis n-ö heal ajal õli tulle juurde valab.
„Viimase buumi ajal võimendas eelarvepoliitika niigi kiiret protsüklilist laenude ja palkade kasvu. Praegune majanduslangus loob hea võimaluse juurutada eelarvepoliitika, mis näeb ette eelarve tasakaalustamise teatud perioodi (majandustsükli – toim) jooksul,“ märgib OECD.
Igal aastal tasakaalus eelarve reegel pole vaatamata oma positiivsetele aspektidele kaugeltki optimaalne poliitika ning Eestil tuleks kaaluda selle kasu ja hinda, kirjutab OECD.
Eesti peab tugevdama finantssüsteemi stabiilsust ning kõrvaldama moonutused, mis kannustasid kinnisvarabuumi. Arvestades välispankade rolli nii headel aegadel kui ka praeguses majanduslanguses, tuleb Eesti ametivõimudel teha tihedamat koostööd välismaiste järelevalveasutustega. Samuti tuleb perspektiivis kaotada kinnisvarabuumi võimendanud kodulaenu intresside maksuvabastus, et võimaldada kapitali efektiivsemat jaotust suurema tootlikkusega sektoritesse.
Tööjõuturu kohta märgib OECD, et Eesti vajab suuremat tööjõu mobiilsust nii ametite, sektorite kui ka piirkondade vahel. Värske töölepinguseadus suurendab tööjõuturu paindlikkust, kuid lisaks töötu toetuste tõstmisele on vaja täiendavaid meetmeid, mis aitaksid kaasa aktiivsele uue töö otsimisele. Uute töökohtade loomisele aitaks aga kaasa sotsiaalmaksu alandamine. Ning et konkurentsivõime ei kannataks, peavad palgad nii era- kui ka avalikus sektoris kasvama samas taktis tootlikkuse kasvuga.
Ettevõtluskeskkonna kohta märgib OECD, et see on väga avatud ja ettevõtjasõbralik. Võimalikke probleeme näeb OECD Eestis ettevõtete reinvesteeritud tulu maksuvabastusega, mis võib pärssida ja moonutada majanduses ressursside jaotust. Samuti soovitab OECD suurendada konkurentsi elektriturul ning ettevõtluse ja innovatsiooni toetusprogrammide efektiivsust. Ergutada tuleks eraettevõtlust Eesti vähem arenenud aladel, parandades näiteks laenude kättesaadavust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Seotud lood
Enimloetud
1
Suur eeskuju on Oleg Gross
3
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Suur eeskuju on Oleg Gross
Omanik võttis 6,7 miljonit dividende
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele