Martinson: ajudega töötamine on Eestis kõvasti maksustatud

Täna avaldatud mahukas Eesti majanduse analüüsis soovitab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) Eestil muuta senist eelarvepoliitikat, kaaluda ettevõtete reinvesteeritud kasumi maksuvabastuse otstarbekust ning alandada sotsiaalmaksu.

„See kindlasti on Eestis probleem. Et töötajale maksta 100 krooni palka, peab ettevõtja Eestis maksma peaaegu kahekordse summa maksudeks. See on suhteliselt kallis. Sotsiaalmaksu hüve on suhteliselt solidaarne, aga makse makstakse kõrgemapalgaliste inimeste pealt rohkem. See tähendab, et igasugune ajudega töötamine on Eestis kõvasti maksustatud. Näiteks kui inimene teenib ühes kuus miljon krooni, siis 330 000 läheb sellest sotsiaalmaksudeks, aga too inimene vaevalt kulutab nii palju haigekassa raha või ka pensionihüvesid,“ kommenteeris Martinson.

Ettevõtja sõnul pooldaks ta pigem mingit piirmäära sotsiaalmaksu puhul, et olenemata sissetulekust ei makstaks ühe inimese pealt üle teatud summa. „Igaüks, kes teeb tabeli meie lähiriikide ja meie maksupoliitikast näeb, et seal on käärid sees. Maksu tõstmine ei tähenda, et raha hakkab rohkem laekuma. Tihtipeale kui makse alandatakse, tekib sellest majanduslik jõud ja see võib isegi parandada maksulaekumisi,“ lisas ta.

OECD kritiseeris ka tulumaksuvabastust ettevõtete reinvesteeritud kasumile, väites, et see lukustab kasumi juba tegutsevatesse ettevõtetesse.

„See on kahe otsaga vorst. Olen seda ka ise tähele pannud. Kui vaadata uut ettevõtlust, siis väga tihti tehakse seda nii, et kui oled saanud mingi kasumi ning saad seda investeerida uude ettevõttesse, siis oleks kasulik, kui see start-up on täiesti eraldi ettevõte. Uued investeeringud töötavad paremini uutes ettevõtetes,“ rääkis Martinson Äripäevale.

Ettevõtja märkis, et Eesti tulumaksuseadus soodustab aga juba viimased 8 aastat seda, et kasum akumuleerub ühte ettevõttesse. „Kasumi toimetamine üle ettevõtte ääre pole majanduslikult mõttekas. Sellel on oma vastandmõju, järelikult siis uude ettevõtlusesse jõuab seda kasumit vähem. Ka dividendimaksmine on meil suhteliselt kulukas. Ise olen tihti vaadanud, kus on ettevõtlust mõistlikum teha. Näiteks tehnoloogiaettevõtete puhul on tihti nii, et algul on kahjumid ja siis äkki suur kasum, aga rütmilist kasumit eriti pole. Sel juhul pole Eesti maksusüsteem kõige parem. Samas kõik pole must-valge. Kui vaadata mõnda suuremat ettevõtet, millel on vaja reinvesteerida, siis võib-olla see toimib hästi. Kuid uue ettevõtte puhul, millele vaja kapitali juurde tõmmata, pole Eestis seda kerge teha,“ arutles Martinson.