Kärped ähvardavad erakorralist meditsiini koormuse kasvuga

Põhja-Eesti regionaalhaigla anestesioloogiakliiniku juhataja Andrus Remmelgas ei soovinud kirjeldada kõige mustemaid stsenaariume, mida tulevik võiks erakorralise meditsiini ja kiirabi töös kaasa tuua. Selge on aga see, et kui inimestel puudub võimalus pääseda õigeaegselt eriarsti juurde, halveneb nende tervislik seisund, vahendavad ERR uudised "Aktuaalset kaamerat".

"Nad satuvad erakorralise meditsiini osakondadesse juba raskemas seisundis ja nende ravi läheb tunduvalt kallimaks maksma kui tavapäraselt läheks," ütles Remmelgas.

Üldine majandusolukorra halvenemine võib kaasa tuua ka selle, et seni erameditsiini teenuseid kasutanutel pole selleks enam raha. Haiglate erakorralise meditsiini osakondades töötavatele arstidele toob see aga kaasa töökoormuse kasvu.

Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarsti Sergei Nazarenko arvates tooks see arstidele kui kutsumuse poolest inimeste abistajatele kaasa pettumuse oma töös.

Kui on vaja kulutusi kärpida, siis kõige lihtsam on hoida kokku palgafondilt. See aga tähendab kas meedikute sissetulekute vähendamist või koondamisi. Neilt, kes tööle jäävad, nõuab selline olukord intensiivsemat tööd.

"Kahjuks oleme Eestis sellises kohas, kus me ei konkureeri mitte ainult naaberhaiglatega Eestis, vaid konkureerime ka naaberhaiglatega Soomes. Kui me selles konkurentsis alla jääme, siis kaotame lihtsalt oma personali," selgitas Remmelgas.

Remmelgase sõnul on neid arste, kes kord välismaal tööd leidnud, taas Eestisse tööle meelitada juba väga keeruline.