Luman: Arealisel pole laenude teenindamisega probleeme

Järgneb intervjuu Toomas Lumaniga.

2007. aasta seisuga pidi Arealis kahe aasta jooksul tagasi maksma 434,7 miljonit krooni. Kui suure osa maksis ettevõte tagasi eelmisel aastal ja palju peab maksma tänavu?

Arealise lühiajaliste võlakohustuste saldo 2008. aasta lõpu seisuga oli 360,3 miljonit krooni, millest pikaajaliste kohustuste maksed järgmisel perioodil moodustasid 360,2 miljonit krooni.

Reegel on see, et meie arusaama kohaselt peavad (väike)aktsionärid teenima oma investeeringult tulu nii läbi aktsiahinna kasvu kui ka iga-aastaste dividendide.

Eriti oluline on dividendide maksmine väikeaktsionäride vaatevinklist just olukorras, kus aktsia hinnad on langenud, sest praegu aktsiaid sunnitult müües saavad nad kahju, seega on dividend ainus võimalik teenimisallikas neile.

Me ei pea põhjendatuks piisavalt likviidsete ettevõtete otsust jätta väikeaktsionärid ilma püsivast tulust aktsiahindade suure languse tingimustes ja põhjendades seda üldsõnalise selgitusega likviidsuse hoidmise vajalikkusest.

Arealisel või Arealise osalusega firmadel valmis eelmisel aastal mitu eluasemearendust. Kui palju on korterite müük maas esialgsetest plaanidest?

Müügiperioodid on pikenenud kogu turul ja siinkohal ei ole Arealis mingi erand. Meie praegused müügihinnad tagavad pangalaenude tagasimaksete kaetuse, kuid omakapitalinvesteeringu nendel objektide peame tõepoolest suuremas osas kuluks kirjutama.

Käesoleva aasta alguseks oli Sipelga 3a-s müüdud 21 korterit, millele käesoleval aastal on lisandunud 13. Ülejäänud 36 puhul usume, et müüme enamiku selle aasta jooksul, kuna müüme hinnatasemelt, mis on turule vastuvõetav.

Särje ridaelamutest on müümata 10 boksi ning Lai 15 9 korterit ehk ligikaudu 50% pinnast, kusjuures viimast ei ole finantseeritud pangalaenuga, vaid ainult omakapitaliga. Viimase kahe projekti müügiperiood on meie hinnangul kuni kaks aastat.

OÜ Sipelga Maja kaasomanik on Arealise kõrval OÜ Kraft ja pojad, mis kuulub Jüri, Gunnar ja Märt Kraftile. Samal ajal on mitmeid teie arendusi finantseerinud Nordea pank. Kas see on kokkusattumus, et Arealise kinnisvaraprojekte on suures osas finantseerinud Nordea, mille Eesti haru juhi Vahur Krafti sugulased on Arealise partnerid?

Nordic Contractorsi ja Arealise suurim laenuandja on siiani siiski veel meie põhipank Swedbank erinevalt teie arvamusest. Teie toodud seosele Sipelga Maja osas pole ausalt öeldes ise tulnudki, aga eks igaüks mõtleb oma rikutuse kriteeriumite järgi või äkki pole see teie originaalmõte?

Faktid on aga järgmised: Sipelga Majas algas meie koostöö Gunnar ja Jüri Kraftiga 2004. aasta detsembris, mil mainitud ettevõte kanti kinnistusregistrisse kinnistu omanikuna. Siiani ei ole meist mitteolenenud põhjustel sellele krundile õnnestunud kehtestada detailplaneeringut ja pangalaene seal ei ole. Nii et projekt on olnud siiani ooterežiimil. Vahur Kraft alustas tööd aga Nordea Pangas septembris 2005.