- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,23%5 967,11
- DOW 300,01%42 175,88
- Nasdaq −0,48%19 452,22
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,5
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,23%5 967,11
- DOW 300,01%42 175,88
- Nasdaq −0,48%19 452,22
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,5
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kommentaar: maksumaksja seljas elavad pangad tuleb pankrotti lasta
USAs tegutsev majandusanalüütik Jüri
Uustalu arutleb Äripäevale saadetud kommentaaris selle üle, miks finantskriisist
väljumist pidurdab terav vaidlus selle üle, kes peaks kandma investorite
kaotused.
Pangad üritavad oma kaotusi veeretada maksumaksja kaela – see aga muutub poliitiliselt üha keerulisemaks. Veelgi keerukam on kaotuste jagamine erinevate maade vahel – kes peaks kandma Austria pankade kaotused Ida-Euroopas – kas Austria maksumaksja või Ida-Euroopa maksumaksja?
Pankade omanike kaotuste katmine maksumaksja arvelt algas Bear Stearnsi maksujõuetusega umbes aasta tagasi. Selle juhtumiga seoses tekkis kolme liiki hädalisi – aktsionärid, võlakirjade omanikud ja institutsionaalsed investorid (counterparties). Aktsionäride süü on taolises olukorras ilmselge – valis ju aktsionäride koosolek idioodid Bear Stearnsi juhtima! Kuid aktsiakapital on kaasaegse panga puhul vaid jäämäe veepealne osa. Kui Bear Stearnsi aktsiate väärtus oli kokkuvarisemise hetkel umbes 1 miljard dollarit, oli neil võlakirju 130 miljardi dollari eest! Sellele vaatamata, ei kaotanud võlakirjade omanikud mitte midagi! Nende eest kandis kaotused maksumaksja, kes pidi Bear Stearnsi üJüri Uustalulevõtmist toetama umbes 30 miljardi dollariga.
Sama skeem on praeguseks rakendunud lugematuid kordi, küll väikeste variatsioonidega. Alati peab maksumaksja katma võlakirjaomanike kaotusi. Kuid miks? Otsustasid ju võlakirjade omanikud osta riskantsete pankade võlakirju?
Selge on, et investeerimisfondidel, kes omavad võlakirju on poliitilised sidemed ja need omakorda kaitsevad fondide investeeringuid. Kuid tänaseks on finantskriisi kaotused kasvanud nelja triljoni dollarini. See tähendab, et isegi maksumaksja rahast ei jätku enam parasiteerivate võlakirjaomanike ülevalpidamiseks.
Vaja on otsuseid, kiireid otsuseid. Senikaua kui otsustamisega viivitatakse kriis ainult süveneb. Pangad, kes maksumaksja seljas liugu lasevad, tuleb lasta pankrotti. Ainult sedamoodi saab praegusest olukorrast edasi liikuda. Süsteemne risk, ütlete? Parasiteerivad pankurid, kes oma tegude tagajärgede eest ei vastuta on veelgi suurem risk kogu finantssüsteemile ja selle kaudu maailmamajandusele.
Mida teha aga siis, kui panka juhitakse (ja omatakse) Rootsist, aga kaotused tekkivad Baltikumis? Rahvusvaheline Valuutafond on avaldanud arvamust, et „pole selge, kuidas seesuguseid kaotusi (maade vahel) jagada“. Uskumatu küünilisus! Tõesti uskumatu! Et näiteks Läti juuksur oleks pidanud ette nägema, et eurodes ei maksa laenu võtta, sest Läti latt võib devalveeruda? Ja riskijuhtimise „professionaalid“ Stockholmist mitte millegi eest ei vastuta? Justnagu oleks Läti juuksur saanud riskijuhtimise „professionaalide“ miljonitesse ulatuvaid preemiad?
Tänaseks on need Stockholmi riskijuhtimise „professionaalid“ muutunud parasiitideks Rootsi maksumaksja seljas. Aga sellega asi veel ei piirdu. Olen kindel, et Stockholmis otsitakse praegu pingsalt võimalusi kuidas saaks parasiteerida ka Balti maksumaksja kulul. Baltimaade majanduspoliitika põhiküsimuseks peaks olema kuidas seesugust parasitismi ära hoida.
Jüri Uustalu kirjutab USAst Äripäevale regulaarselt kommentaare maailmamajanduse teemadel. Loe rubriigi "Samal teemal" alt tema viimast nelja kirjutist.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele