• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,42%39 643,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,42%39 643,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 01.07.09, 19:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti liitumisest ELi energiavõrguga tulu ei saa

Energiamemorandumi allkirjastanud Eesti ei näe Euroopa Liidu energiasüsteemiga ühinemisest pikka aega mingit kasu, leidis akadeemik Anto Raukas.
"On loomulik, et Eestil tuleb liituda Põhja- ja Kesk-Euroopa elektrisüsteemidega," arutles Raukas, "kuid seda ellu viia pole kerge, sest Poolal puudub Leeduga ühenduse loomise vastu huvi, eriti pärast Ignalina tuumajaama väljalangemist."Akadeemik juhib tähelepanu Eesti Põhivõrgu kodulehel avaldatud elektrisüsteemi tootmisseadmete piisavuse aruandele, milles ennustatakse, et suure tõenäosusega ei ole Eesti elektrisüsteem enam iseseisvalt võimeline kodumaist võimsuste bilanssi tagama. "Estlink-1 ja -2 on eeskätt ette nähtud elektri ekspordiks, Lätist ja Leedust pole meil energiat osta ja seetõttu on ainsaks reaalseks ostupiirkonnaks Venemaa. Kuid see Euroopa Liidule ei meeldiks," kommenteeris Raukas.
Küsimus, millist energiat Euroopa Liit vajab, on päevakorras olnud juba pikka aega ja Raukase arvates on Euroopa Liit selles valdkonnas ummikteel. "Kahjuks on peateemaks olnud ühtse energiapoliitika sidumine hüpoteetilise kliima soojenemisega, milleks tehtavad kulutused pole liidule jõukohased ja seavad liidu tööstuse edendamise Hiina, Venemaa ja USAga võrreldes ebavõrdsesse olukorda," selgitas ta.
Raukase hinnangul poe Euroopa Liit tänini mõistnud, et energiatarbimine erineb oluliselt liikmesriikide erineva kliima tõttu. Euroopa Liit Põhja-Jäämerest Vahemereni, kuid otsustusi dikteerivad lõunapoolsed riigid, kellele Eesti mured on vähetähtsad.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Euroopa Komisjon on energiapoliitika eesmärkideks sõnastanud energeetilise julgeoleku, konkurentsivõimelisuse ja jätkusuutlikkuse, kuid tegelikkuses on need vaid sisutud kaunid sõnad, ütles Raukas. Ta lisas: "Sellest järeldub, et Eesti saaks Euroopa Liidu energiaturuga liitumisest kasu juhul, kui selle turu loojad käituvad mõistuspäraselt ja loodav süsteem on eestlase kasinale rahakotile vastuvõetav."
Autor: Margarita Kornõsheva

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele