• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 18.08.09, 17:41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Taavi Veskimägi: maksutõus tähendab inimeste topeltkoorimist

Kõik otseste maksude tõusud tähendavad tegelikult inimeste topelt koorimist, sest sissetulekud on langenud, inimesed peavad riigile rohkem makse maksma ja maksude tõus ei laheda ka eelarveprobleemi, märkis riigikogu liige ja kunagine rahandusminister Taavi Veskimägi.
Rahandusminister Jürgen Ligi teatas eile, et peab õigeks sotside ja Keskerakonna algatatud eelnõu, mille järgi tuleks muuta praegu kehtivat tulumaksuseadust nii, et järgmisel aastal tulumaks ei alaneks. Taavi Veskimäe arvates pole see aga lahenduseks.
Järgneb Taavi Veskimägi kommentaar:
Ma ei väsi kordamast, et maksude tõus ei ole lahendus Eesti eelarveprobleemidele. Ja juba tehtud otsuste muutmine maksumäärade langetamisel tähendab maksude tõstmist. Jätkuvalt on lahendus kulude vastavusse viimine muutunud ühiskonna rikkusega. Kui ikka rikkust, mida ümber jagada ei ole, siis ei aita ükski maksutõus. Kui maksubaas kaob ära, siis võib-olla maksumäär ka 100%, kuid makse ikka ei laeku. Mõistlikum on makse koguda madalama määraga paljudelt, kui saada kätte kõrgeid makse vähestelt. Seega maksumäärade tõstmine ei ole lahendus. Vaesust ei saa ümber jagada maksudega, ikka ainult rikkust. Selleks peavad aga maksud toetama rikkuse tekkimist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui kulude planeerimise lähtekohaks 2010. aasta eelarves võtta SKP prognoos 190 miljardit jooksevhindades ja 35protsendiline valitsussektori kulude osakaal SKP-st, jäädes nende lähtekohtade juures 3% defitsiidi piiresse, siis saame tänaste maksumäärade ja maksubaasiga hakkama. Kõik maksude tõstmise otsused on täna tingitud soovist finantseerida üle jätkusuutliku taseme tõusnud valitsussektori kulude taset.
Kõik otseste maksude tõusud tähendavad tegelikult inimeste topelt koorimist. Esiteks, inimeste sissetulekud on langenud, teiseks, nad peavad riigile rohkem makse maksma.
Seni kuni riik ei suuda ülejõu käivaid sotsiaalkaitsekulusid, mis moodustavad ca 50% eelarve kulude mahust koomale tõmmata, ei paiguta riik eelarvesse kogutavat raha kindlasti mitte mõistlikumalt kui inimesed või ettevõtted seda teeksid.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele