Mikroettevõtetele muutub laen kallimaks

Järgneb Alar Jägeri põhjendus.

Riiklike registrite tööpõhimõtted on Eesti pikka aega lähtunud ettevõtlusega seotud info läbipaistvuse printsiibist. Seega tooks nimetatud muudatus endaga kaasa üsna põhimõttelise muutuse. Kõige suurem negatiivne mõju oleks ilmselt väike-ettevõtetele, kelle usaldamine on baseerunud seni just avaliku info kasutamisel. Ehk siis selleks, et teha näiteks kuni 25 000kroonist tehingut, piisab riskide hindamiseks täielikult avalikes registrites oleval infost. Piiratud vastutusega kapitaliühingul, mille finantstaust ja isikute seosed ettevõtlusega on tundmatud, tuleb ennast iga lepingu puhul nullist tõestada. Kuna riskide juhtimine on liikunud globaliseerumise suunas, st krediidilimiidi otsustab „keegi kuskil Londonis“, on just väikefirmadel raske ennast tõestada. Kokkuvõtlikult öeldes muutub krediteerimine kallimaks, see omakorda tõstab hindu ja pikendab tellimuste ooteaegu.

Kuidas mõjub läbipaistvuse vähenemine ettevõtluses varimajandusele, on omaette teema. Vaevalt see varimajandust vähendab. Positiivse poole pealt muutub suuremaks eraisikute privaatsus, on ju paljud ettevõtted asutatud selleks, et hallata varasid. See teema jääks ära, kui investeeringute maksustamisel võrdsustada eraisik ettevõttega. Ka ei muutu bürokraatianõuded, aruandlus ju säilib.

Kokkuvõtlikult öeldes on Eesti liikunud pikka aega väga mõistlikus suunas – see teave, mis ettevõtlust soodustab, on avalik ja see, mis pakub eraisikule privaatsust, avalik ei ole. Tegemist on ettepanekuga teha suur ja põhimõtteline muudatus. Suured muudatused toovad kaasa ka suure reaktsiooni ning kas neid on vaja, peaks olema väga põhjalikult läbi mõeldud.