Aasia jõuab läänele järele

Mõtlen tihti, kui suured muutused on toimunud minu eluajal - sellised, mis näisid enne sama võimatud, kui nad nüüd näivad loomulikud. Kommunism varises kokku. Saksamaa ühines. USA presidendiks sai mustanahaline mees. Ja nüüd on kätte jõudnud aeg, kus Aasia on läänele järele jõudmas ja Ameerika ülemvõim on ohus.

Ajal, mil Ameerika kasiinokapitalism on kokku kukkunud ja Ameerika Euroopa-satelliidid vaevlevad, paistab Hiina olukorrast kasu lõikavat, suurendades üleilmse majanduskriisi ajal kaubandusülejääki. Tänavu nelja esimese kuu jooksul sai Hiinast maailma suurim eksportöör.

Tõsi, mitmes mõttes jääb Hiina veel lääneriikidest arengus maha. Kuigi siin elab viiendik maailma rahvastikust, annab Hiina ülemaailmsest SKPst vaid 7%. USA ja Euroopa Liit annavad maailma SKPst samas 54%, kuigi elab seal vaid 12% maailma rahvastikust.

Aga need numbrid muutuvad kiiresti. 1995-2008 kasvas Hiina majandus 229%, samas kui maailmamajandus kasvas 63%, USA 45% ja 27-liikmeline EL vaid 37%. Pole kahtlust, et lähiajal saab Hiinast maailma suurim majandusjõud.

Globaliseerumine on teinud maalmast parema paiga. Allpool Maailmapanga vaesuspiiri (1,25 dollarit päevas) elavate inimeste osakaal on langenud 52 protsendilt (1981) 25 protsendile (2005).

Enam kui pool maailma rahvastikust kuulub nüüd keskklassi. Ja maailma Gini koefitsient, mis näitab rikkuse jaotumise ebavõrdsust riikide sees, langes 0,653-lt (1980) 0,556-le (2007).

Samas pole areng läinud probleemideta. CO2 heitekogused on kasvanud, fossiilkütuste varud vähenevad, globaalne soojenemine on kiirenenud.

Sisseränne arengumaadest OECD riikidesse paneb proovile viimaste suutlikkuse tulijaid assimileerida ning jätab arengumaad ilma haritud tööjõust. USAs ja Saksamaal on 13% elanikkonnast välismaal sündinud. Väljaränne arengumaadest peegeldab probleemi, mis andis tõuke ka praegusele finantskriisile: rahvusvaheline kapital voolab vales suunas. Viimastel aastatel läks USAsse pool maailma kapitaliekspordist, samas kui Hiinast tuli üks viiendik kapitalist.

See keeras pea peale õpikutarkuse, et kapital peab voolama rikastest riikidest vaestesse, kus seda investeeritakse produktiivsemalt.

Kuna enam ei anna maailm Ameerikale kaupa kahtlase väärtusega finantsvarade eest, peavad ameeriklased oma unistustemaailmast loobuma.

Järgnevate aastakümnete jooksul on maailma suurimaks väljakutseks rahu kestmine, sest majanduslike jõustruktuuride muutumine eeldab ka poliitilisi muudatusi.