Majanduse asjatundjate hinnangul võiks riik
talle kuuluvad ettevõtted vähemalt osaliselt müüa, et muuta need läbipaistvaks
ning lüüa laiali nõukogud, kus istuvad ebakompetentsed poliitikud. Riigifirmade
müügist teeniks riik mitukümmend miljardit krooni.
Peaminister Andrus Ansipi majandusnõunik Kalev Kukk ütleb, et praegune hetk oleks müügiks sobiv. "Miks ka mitte praegu, sest müüakse ju eelkõige tuleviku-, mitte aga hetkeväärtuse alusel," lausub ta.
"Riik ei pea olema ega tohigi olla ettevõtja, vaid kohtunik, kes tagab ausa mängu turul. Olla korraga mängija ja kohtunik pole kõige ausam tegevus. Erandiks on vaid selgelt monopoolses staatuses olevad ettevõtted, näiteks ülekandevõrgud. Aga Tallinna Lennujaama ma nende hulka siiski ei paigutaks, ammugi juba n-ö vabrikuraudtee staatuses olevat Eesti Raudteed," selgitab ta.
Kuke sõnul on kõige olulisem, et müüdavad ettevõtted toimiksid-looksid töökohti ja mitte "sotsiaalseid" töökohti, maksaksid makse ja esikohal pole mitte niivõrd hind, mida nende eest ühekordselt saadakse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Turuväärtuse ja müügiotsuse vahel seose otsimine poleks vahest kõige õigem tegevus ja on sellevõrra kunstlik teema. Pealegi võib sobivat turuväärtust jääda ootama lõpmatuseni, ainult et igal asjal on ka oma aeg," ütleb Kukk.
Tema sõnul ei saa riigi osalusega ettevõtteid käsitleda võrdselt. "Mõne miljoni krooniste dividendide pärast ei pea mingil juhul olema omanik, küll on aga Eesti Telekomi aktsia olnud ja on eeldatavasti ka lähiaegadel puhtakujuline dividendiaktsia, mille puhul võiks kehtida kõnekäänd "Ärgem löögem lüpsilehma maha, et korraks kõht täis saada"," räägib Kukk.
"Antud juhul pole väga suurt vahet, kas hoida reserve mõne riigi võlakirjades või siis Telekomi aktsiates. Küsimus on vaid riskide hindamises," lisab Kukk.
Ta ei pidanud lähiajal õigeks Eesti Energia erastamist, sest see on liialt tundlik teema ja samas hästi juhitud ettevõte, samuti Lennuliiklusteeninduse ja ka Eesti Lootsi müüki. "Viimaste puhul on tegemist n-ö kõrgendatud ohutust müüvate ettevõtetega, kus lõplik vastutus langeb ikkagi riigile. Ka siis, kui need ettevõtted oleksid eraomandis," räägib Kukk.
Loe pikemalt Äripäeva tänasest lehenumbrist!