- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,97%40 095,64
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,23
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,97%40 095,64
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Septembris registreerus 11 370 uut töötut
Registreeritud töötute arv kasvas
septembris kiiremini kui suvekuudel, kuid siiski väiksemas mahus kui aasta
alguses. Uute registreeritud töötute arv suurenes ning registreeritud töötusest
väljujate arv vähenes veidi.
Septembris registreerus 11 370 uut töötut ja arvelolek lõpetati 6 281 töötul. Seega oli uute registreeritud töötute arv kõrgem suvekuude tasemest – veel kõrgem on uute töötute arv olnud sellel aastal ainult märtsis. Arveloleku lõpetamiste arv on kasvanud läbi aasta, kuid septembris lõpetamiste arv esmakordselt veidi vähenes. Jätkuvalt oli ligi poolte arveloleku lõpetamiste põhjuseks tööleminek, teatas Eesti Töötukassa.
Septembri jooksul oli töötuna arvel kokku 82 228 inimest ehk ligi neli korda rohkem kui eelmise aasta septembris. Kuu lõpus oli registreeritud töötuid 76 444 ehk 11,6% tööjõust vanuses 16 kuni pensioniiga. Jätkuvalt oli registreeritud töötus kõige kõrgem Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis, madalaim aga Tartumaal ja Jõgevamaal.
Septembri jooksul lisandus 940 uut tööpakkumist ning kuu jooksul vahendas töötukassa kokku 2 210 töökohta, mis tähendab vabade töökohtade vähenemist teist kuud järjest. Vabade töökohtade vähenemine on tingitud eelkõige suvehooaja töökohtade kadumisest. Võrreldes eelmise aasta septembriga lisandus selle aasta septembris pea sama palju uusi tööpakkumisi, kuid kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli siiski 2,7 korda väiksem kui aasta tagasi. See tähendab, et uusi pakkumisi tuli küll sama palju, aga töökohad täitusid märksa kiiremini kui eelmisel aastal.
Tööturukoolitusel osales septembris 3 478 töötut, tööpraktikal 586 töötut ja tööharjutusel 501 töötut. Karjäärinõustamist sai 2 581 inimest. Ettevõtluse alustamise toetuse sai augusti jooksul 46 inimest, kelle äriplaanide järgi luuakse kokku 92 uut töökohta. Palgatoetusega rakendus septembris 12 inimest ja tugiisikuga asus tööle 2 inimest.
Töötukassa maksis septembris töötuskindlustushüvitist 30 133 inimesele ehk 37 protsendile kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 5 061 krooni ning hüvitise maksmiseks kulus 140,3 miljonit krooni. Ligikaudu 1000 krooni suurust töötutoetust sai septembris 20 702 ehk veerand arvel olnud töötutest.
Septembris määras töötukassa kollektiivse koondamise hüvitist veel nendele töötajatele, kelle tööandja oli avalduse esitanud enne 1. juulit 2009 ning kelle koondamine toimus vana töölepingu seaduse alusel. Samas määrati septembris ka uut kindlustushüvitist koondamise korral. Kollektiivse koondamise hüvitise määras töötukassa septembris 113 inimesele. Keskmine septembris määratud kollektiivse koondamise hüvitis oli 13 334 krooni ja hüvitise kulu oli 1,4 miljonit krooni. Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa septembris 983 inimesele keskmiselt 15 481 krooni. Kokku kulus koondamise korral makstava kindlustushüvitise väljamakseks 16,6 miljonit krooni.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa septembris 474 inimesele, mis on veidi vähem kui selle aasta eelmiste kuude keskmine tase. Keskmine määratud hüvitis oli 32 048 krooni ning hüvitise maksmiseks kulus septembris 16,6 miljonit krooni.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele