Väike õlletootja peab pakkuma erilist maitset

Ka Viru Õlu juhatuse esimees Ott Licht rõhutas, et kuna väikesed tootjad ei suuda hinnaga konkureerida, siis peavad nad eristuma millegagi, mille eest on tarbija valmis rohkem maksma. „Eestis teevad kõik tootjad laagriõlut ja see ei erista uut tulijat teistest,“ rääkis Licht. „Oleksid nad hakanud tegema näiteks stout-õllesid või ale-õllesid, siis nad eristuksid. Aga tõsi, neid õllesid on meie tingimustes keerulisem teha ja ma arvan, et ka meie tarbija ei taha neid.“

Licht tundis kahetsust, et millegipärast pole Eesti tarbija oma piirkonna toodangu suur patrioot. „Saksamaal on 1200 õlletehast ja kõik kohalikud joovad oma küla õlut,“ lausud Licht ja küsis, miks näiteks isegi saarlased ei tahtnud Saarema tehase õlut juua ja tehas oli sunnitud tootmise lõpetama.

Ühes asjas meie kaks miniõlletehast eristuvad siiski kindlalt suurtest tootjatest – nimelt maksavad nad poole vähem õlleaktsiisi. „Seaduse kohaselt on 300 000 liitri suurune aastatoodang maagiliseks piiriks, mis lubab maksta poole väiksemat aktsiisi,“ selgitas Licht ja lisas, et paljudes Euroopa riikides saavad seda väiketootjate teket ergutavat soodusmaksemäära nautida isegi kümneid kordi suurema aastatoodanguga tehased. Lichti arvutuste kohaselt saavad Eesti väikesed õlletootjad praegu pooleliitrise pudeli pealt umbes ühe krooni aktsiisisoodustust.

ASi Sillamäe Õlletehas direktori Sergei Kulkovi sõnul on väikesel tootjal kõige olulisem jälgida, et toode oleks kvaliteetne. „Kvaliteet algab toorainest,“ rõhutas Kulkov ja lisas, et loomulikult peab väiketootja üritama toota ka võimalikult väikeste kuludega.

Sillamäe Õlletehas toodab nn. Münheni-stiilis õllesid. Õlletehas õlut pudelitesse ei villi ja turustab vaid lahtist õlut.