Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Meie majanduse kasv saab tulla ekspordi kasvu pealt

    Nagu kõigis teistes majandusharudes, oli ka IT-turul olukord paar aastat tagasi ebanormaalne ja kasumit jätkus kõigile, sest raha tuli lihtsalt nii palju peale. See viis omakorda tööjõuturu enesekriitikavabasse tõususpiraali ja värskelt heale järjele jõudnud inimesed laenasid ennast kohe kurguni kinni. IT-sektoris on selle tõttu püsikulude tase nii kõrgele tõusnud, et töövõtjad peavad sama palga eest oluliselt rohkem lisaväärtust andma, sest kliendid püüavad samuti oma kulusid vähendada ja hinnasurve on tuntav.
    Praegu on kogu IT-turu väärtusahelas bravuuri oluliselt vähem, kuigi vahepeal kogutud rasva- ja laiskuseprotsent annab kahjuks veel tunda. Mulle isiklikult tundub, et Eesti inimeste tootlikkus on vahepealsete buumiaastatega pigem kahanenud, kui kasvanud. Liiga kiiresti oleme hakanud ennast pidama põhjamaiseks heaoluriigiks ja vastavalt ka töösse ja pingutamisesse suhtuma. Ühe märgina on iga aastaga õhtune tipptund liikluses kahjuks nihkunud järjest varasemale ajale.
    Mulle isiklikult masu meeldib, sest see ajab inimestel vahepeal jalutama läinud väärtushinnangud paika ja jagab ümber selle raha, mis vahepeal teenimatult valedesse kätesse sattus. Täna on igal pool selgelt ostjate turg ja nii inimesed kui ka ettevõtted peavad oma mugavustsoonist välja ronima, et ellu jääda.
    Masu paneb inimesed mõtlema ja muudab nad leidlikuks. Viimaks on aru saadud et, vastupidiselt nii mõnelgi pool levivale arusaamale ei saa sisetarbimine olla Eesti-suguses riigis majandusmootoriks. Eksport on ainuke mootor, mis võiks jätkusuutlikult ja pikaajaliselt meie sisemajanduse koguprodukti tõsta. Kahjuks oleme ärganud natuke liiga hilja ja vahepeal põllul kipsi valatud miljonid jäävadki ekspordiarendusse investeerimata.
    Webmedia Grupp on täna suhteliselt heas positsioonis, sest me investeerisime headel aegadel teenitud raha ekspordiarendusse ja sisemise kvaliteedi tõstmisesse ning nüüd toovad need investeeringud tagasi. Me ei ole pidanud oma headel inimestel palku vähendama ega töö vähesuse pärast kedagi koondama ning suudame ka 2009. aastal nii käivet kui ka kasumit eelkõige ekspordi pealt kasvatada.
    Oleme Webmedias suutnud vältida ka tavalisi vigu, kus turgude halvenedes tõmmatakse kohe maha turunduse, inimeste koolituse ja sisemise arendusega seotud investeeringud. Jätkame agressiivselt uutesse toodetesse ja turgudesse investeerimist ja püüame n-ö tsüklile vastu töötada. Välisturgudel oleme endale valinud nišid, mida masu väga ei mõjuta, ja arendame neid aktiivselt. Tänu sellele tuleme loodetavasti siit kriisist välja tugevamana kui varem.
    Riik teeb alati õigeid otsuseid, kui ta investeerib haridusse, innovatsiooni ja infrastruktuuri. See on lollikindel valem, mida järgides on väga raske ebaõnnestuda. Oluline on siin aru saada, et tänapäeval on ühes riigis infrastruktuuri mõistes teedest ja lennujaamast veelgi olulisem telekommunikatsioonivõrk ning infosüsteemid, mille kaudu inimesed nii riigi kui ka ettevõtete teenuseid tarbivad, omavahel suhtlevad, oma tööd efektiivsemalt teevad ja igapäevatoimingutes aega säästavad. Välisinvestorid arvavad ka nii.
    Praegu on meie valitsus minu hinnangul teinud rea õigeid samme ja prioriteedid on enam-vähem paigas. Alati saab norida, aga võrreldes enamiku uute euroliidu riikidega oleme me olnud vägagi tublid. Lühikeses perspektiivis tuleks ka riigil olla veelgi leidlikum ja otsida kohti, kus on võimalik riigijuhtimist efektiivsemaks muuta struktuursete reformide abil.
    Väga hea näide on siin riigi algatatud teeninduskeskuste loomise projekt ja selliseid kohti tuleks veelgi otsida. Tuleks ära unustada väljendid stiilis "ei, meil nii küll ei tehta" ja "aga riigiasutustes käivadki kõik asjad väga aeglaselt".
    Eesti-taolisel väikesel riigil on ekspordi arendamiseks vaja ühendada meie kõigi jõud. Ühe ideena võiksid kõik meie välissuhtlusega tegelevad ametnikud ja poliitikud ettevõtlusorganisatsioonidele avalikuks teha oma kalendrid ja kõik teiste riikide esindajatega peetavad ametlikud ja mitteametlikud kohtumised. Siis saaks kõik mingis riigis turule pürgivad ettevõtted nendega proaktiivselt koostööd teha, et nende abiga kontakte luua ning oma tooteid ja teenuseid tutvustada. Selle teostamine ei maksaks midagi ja annaks küllaltki kiiresti tuntava efekti.
    Kui püüda tulevikku ennustada, siis 12 kuu pärast on just läbi saanud 2010. aasta suvi, mis ilmselt kujuneb meie IT-sektorile väga raskeks, sest kõik rasvavarud on selleks ajaks keldrist välja toodud ja ära kulutatud. IT-sektori käive ja rahavood on traditsiooniliselt sesoonsed ja suvi on alati kõige raskem aeg, sest tellijad puhkavad, projekte tavaliselt vastu ei võeta ja arveid väljastada ei saa. Nõrgema bilansiga firmadel tekib tugev likviidsuskriis ja nad kas surevad või liituvad tugevamatega.
    Samas on selleks ajaks suurem osa leidlikest Eesti ettevõtetest suutnud mingil määral ümber orienteeruda eksporditurgudele. Meie põhja- ja läänenaabrid on mõningase viivitusega üles ärganud ning avastanud, et ka neil on masu ja tuleb oma tarneahelat efektiivsemaks muuta. Loodetavasti on selleks hetkeks juba raudkindel ka euro tulek ja ka salakavalatel välisinvestoritel pole investeeringuid enam devalveerimislootuses mõtet edasi lükata.
    Kokkuvõtteks - kui ajalugu vaadata, siis enamik majanduskriise on W-kujuga ja vähemalt börsidel tuleb ilmselt veel üks litakas. Samas on minu hinnangul nii IT-sektor kui ka majandus üldiselt põhjas juba ära käinud ja praegu tuleb lihtsalt kõvasti tööd teha, sest džunglis tuleb kõik ise välja võidelda. Sellist buumi me järgmise kümne aasta jooksul enam kindlasti ei näe ja meie majanduse kasv saab tulla ainult kõrgema lisandväärtusega tegevuste ja ekspordi kasvu pealt.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.