Rahandusminister ja finantsinspektsiooni
nõukogu juht Jürgen Ligi jääb väga napisõnaliseks, rääkides
inspektsiooni tegemistest seoses Swedbanki fondidega ning peab rumaluseks
välistada võimalikud maksutõusud järgmisel aastal.
Järgneb intervjuu Jürgen Ligiga.
Kuni eelmise reedeni oli finantsinspektsioon üsna kuss Swedbanki fondide osas. Reedel oli finantsinspektsiooni nõukogu koosolek, esmaspäeval tuli inspektsioonilt üllatavalt jõuline teade huvide konfliktist ning veel paar päeva hiljem Swedbanki teade, et nad korvavad kahjud oma pensionifondi klientidele. Kas Teie finantsinspektsiooni nõukogu esimehena mõjutasite seda protsessi, nõudsite konkreetseid samme?
Finantsinspektsiooni nõukogu koosolek on kinnine. Ja see info on hästi delikaatne. Me tõepoolest vestlesime sel teemal ka reedel. Aga see protsess ise on kestnud mitu kuud ega põhine ajakirjanduse andmetel, vaid finantsinspektsiooni enda tööl. Mul pole sobilik siia rohkem lisada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kas kõne all oli ka Swedbankile trahvi määramine lisaks kahjude hüvitamisele?
Ei ole sobilik sellest rääkida, mis välja tuleb, see tuleb finantsinspektsioonist. Ma ei tahaks isegi välistamisega tegeleda. Praegune lahendus on mõistlik nii süsteemi stabiilsuse seisukohalt kui oluline Swedbanki maine seisukohalt. Küsimus on, millised regulatsioonid on olnud ebapiisavad. Pole ju tegu seaduserikkumisega, vaid ebapiisavate regulatsioonidega. Ebapiisava lahususega oma fondi ja fondi haldamise vahel.
Keda finantsinspektsioon praegu fondidest veel kontrollib? Teame, et sellised kontrollid on teostamisel.
Ei ole minu pädevuseski seda levitada. Käimasolevad menetlused on kõik kinnine info.
Viimase aasta jooksul on tulnud riburada pidi uudiseid nurjunud investeeringutest- Likviidsusfond, Gild Arbitrage, Swedbanki fondid. Kas Teie hinnangul on tegu uljuse, pahatahtlikkuse või rumalusega? Või saab kõik finantskriisi kraesse lükata?
Mina pakuks, et see on ikka kriis. Meenub eelmine väärtpaberikriis (1990ndate lõpus-toim), tollal oli asi veel tunduvalt toorem. Ma ei tahaks küll paralleele tõmmata, sest regulatsioonide ja ärikultuuri taust on hoopis teine. Aga kriis siiski ühendab. Kui väärtpaberid ühel hetkel väga kiiresti tõusevad ja teisel hetkel järsult langevad, tulevad sellised probleemid välja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kas finantsinspektsioonil on Eestis piisavalt jõudu ja võimu, et vajalikku järelevalvet teostada?
Teinekord nõuab mõni tagasihoidlik juhtum tohutu andmehulga läbitöötamist ja alati võiks inimesi rohkem olla. Aga oleme otsustanud, et teeme suurema hulga tööd ära väiksema hulga inimestega. Fakt on, et kriisi ajal on tööd palju rohkem juurde tulnud.
Vahetame teemat. Kuidas on võimalik, et järgmise aasta riigieelarve on ainult mõned miljardid väiksem kui tänavune riigieelarve, samal ajal on selle aasta eelarvet juba 19 mld krooni kärbitud?
See 19 pole kärbe, vaid koosneb meetmetest, mida me nimetame positsiooni parandamiseks. See sisaldab hulka seaduste muutmist, maksude muutmist, mittemaksulisi tulusid, eurovahendite kasutamist. Maksulaekumine väheneb, eurorahade kasutamine suureneb. Mitmed need meetmed on sellised regulatsioonid, mis mõjuvad ka järgmisel aastal.
Mitu negatiivset lisaeelarvet võib järgmisel aastal tulla?
Ühtegi neist ei planeerita…
Sellist kärpimist nagu sel aastal siis enam ei tule?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Selline pole üldse realistlik. Kuigi alati on eksperte, kes ütlevad, et tuleb kaksisvee kujuline langus, ehk et teine langus tuleb veel, aga selle tõenäosus on ikkagi väike. Näeme stabiliseerumist ikkagi.
Te julgete praegu kindlalt väita, et järgmisel aastal ei oota meid mõni selline üllatus ees, nagu oli sel aastal käibemaksutõus väga lühikese etteteatamisajaga?
Ma ei saa lubada asja, mida ma täielikult ei kontrolli. Kui olud halvenevad, siis on loll oodata, näpp suus, siis tuleb tegutseda. Kui rääkida käibemaksutõusust, siis see on selline asi, mille poole kõik riigid vaatavad. Tarbimis- ja keskkonnamaksud on see, mille poole kõik vaatavad. Me oleme seda teinud (maksu tõstnud-toim.), me loodame, et me enam ei pea seda tegema. Aga see on lootus, see ei saa olla lubadus, sest me ei tea, kuidas maailmamajandus käitub. Meile tundub, et on stabiilsus, me teame, et stabiilses olukorras on planeerimine lihtsam. Aga oleks väga pime väita, et mitte midagi ei saa juhtuda. Lihtsalt püüame igati maksutõuse vältida. Oleme saanud suhteliselt vähesega hakkama, vaatamata sellele 14-15 protsendilisele langusele olenevalt kvartalist. Kokkuvõttes tuleb ta 13,6 protsenti sel aastal.
Tahtsin järgmisena küsida, et kas Te ei karda, et peate oma sõnu sarnaselt peaministrile mõne aja pärast sööma hakkama, aga nüüd ma ei saagi seda küsida.
Ma ei anna selliseid lubadusi, mida ma väga kahetseda võin. Ma tean, et mõnda asja ma ei kontrolli. Peaminister võib ju ennustada, las ta ennustab. Kõik ei saa ju olla masenduses.
Riigikontroll oli kolmapäeval kriitiline nii riigieelarve tulude ja kulude suhte kui pensionireservi kiire vähenemise suhtes. Samal õhtul ETVle intervjuud andes ütlesite, et vajadusel maksate pensione kasvõi laenurahast. On see mõistlik käitumine?
Olen korra nalja visanud sel teemal, eriti kui küsitakse suhteliselt ebatäpselt. Me võime vabalt ju öelda, et laenu võeti millekski, mille üle ma nalja viskasin, et ministri auto bensiiniks. Osa inimesi ei saanud naljast aru, mida ma teadsin ette. Samamoodi võime öelda, et pensione makstakse ainult maksudest. Ei ole ammu enam nii, et pensione makstakse ainult sotsiaalmaksust. Pensione makstakse sellest rahast, mis riigile laekub erinevatest vahenditest. Pensionid on loomulikult üks prioriteet, mida ei maksta viimases, vaid esimeses järjekorras välja. Riik on juba võtnud laenu paar korda ja võime alati panna mõnele laenukroonile pensionisildi külge.
Miks te neist pensionidest nii kramplikult kinni hoiate, pensionärid pole ju isegi mitte teie sihtgrupp valijate hulgas?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kramplikult… Kui peaminister on öelnud, siis see on lubadus, mis teemal ma ei tahaks spekuleerida. Väikesed tulud on viimased, mida tahetakse kriisi ajal vähendada. See on sisetarbimise küsimus, sotsiaalkaitse küsimus. Meid on ka Euroopa Komisjon kiitnud, et see on stabiliseeriv faktor.
Meil on olnud valitsuses rasked vaidlused, mina esindan nende vaidluste tulemust.
Kui nüüd oktoobris tagasi vaadata, siis kas praegu paistab aprillis pensionide tõstmine endiselt mõistlik mõte?
Kas oli mõistlik või mitte…..Mina kuulusin nende hulka, kes selle üle ägedalt vaidlesid.
Kumba poolt Te esindasite?
Mina vaidlesin kindlalt 14protsendilisele tõusule vastu. 5protsendilisega ma leppisin kui poliitilise kompromissiga. Sest kes meil valitsuses tol korral olid? Meil olid sotsid seal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mida Te arvate väitest, et rasked otsused järgmise aasta riigieelarve osas tehakse ära pärast kohalikke valimisi ja praegu riigikogule esitatud eelarveprojekt on esitatud lihtsalt sellepärast, et seadus nõuab selle esitamist 30.septembriks.
Ma võtan seda, kui valimiskampaania võtet. Minu käest ei tule sellist eelarvet, mis on valet täis. See on aus eelarve, mitte igakord pole olnud iga kroon nii aus.
Nii et me ei kuule mingitest karmidest otsustest pärast valimisi?
Karme otsuseid peame ka ikkagi tegema, aga järgmise aasta eelarve ei olene nendest. See pole nii, et esitame suvalise paberi. Minu ametiuhkus ei luba seda. Teiseks ei lubaks seda ka need, kes meile väljastpoolt hinnanguid annavad. Kui ikkagi ekspertiis näitab, et meie 2010. aasta prognoosid on ebaausad, öeldakse see meile kohe välja. Ei ole mõtet lolli mängida ka peale valimisi, isegi kui tahaks.
Läti peaminister ütles Äripäevale sel nädalal intervjuud andes, et nad ikka väga ootavad Eesti laenuabi. Kas see pole veidi nagu viimase särgi seljast andmine, kui endalgi on seis keeruline, aga anname Lätile ära poolteist miljardit krooni? Kust see raha tuleb?
Oleme selle lubaduse andnud ja kui Läti oma lubadustest kinni peab, siis see on jõus. Asi pole särgis, meil on finantsvara olemas, mille arvelt anda. See on finantstehing, see pole eelarve tasakaalu nõrgestamine. Läti stabiilsus on meile tohutult tähtis väljastpoolt vaatajate jaoks. Meid pannakse väljast vaadates ühte patta, seetõttu tahame, et see pada hea välja näeks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui pingelisi eelarvevaidlusi Te prognoosite oma koalitsioonipartneri IRLiga? Olite siin vahepeal vist laiali minemas?
Need vaidlused jõudsid õnneliku lõpuni septembris. Laiali minemas ei olnud, aga minu jaoks oli muidugi hästi keeruline see suvi. Ma ei saanud emotsionaalselt tükk aega aru, kas tahetakse seda eelarvet või ei taheta või on eesmärgiks kellelgi tema koht kätte näidata.
Lõpuks oli meeskond ikkagi üllatavalt ühtne.
Pean vaidluste all silmas pigem eelarve menetlusprotsessi riigikogus.
See pole enam valitsuse kätes, mul pole vaja enam liiga palju muretseda. Ma pigem koputan südametunnistusele. Ma ei tea, kas keegi tahab seda pattu endale hingele, et tema keeras selle asja untsu. Ma arvan, et pigem ikka ei taha, ka opositsioonis.
Kas kohalike valimiste tulemus kuidagi valitsust võib mõjutada?
Spekulatsioonid on ja seda umbusku oli suvel palju rohkem. Aga ma ei kujuta ette, kas keegi tahab Toompea tasemel Putiniga koalitsioonis olla, see on keeruline. Keeruline ettegi kujutada. Aga mine sa tea, võib-olla mõne erakonna juht lihtsalt tahaks tööd saada. Aga ma ei usu küll, et keegi paremerakondadest kellegi oleks kasu sellisest koalitsiooni minekust. Ma usun, et pärast valimisi satub Tallinna tulevane linnapea samasse olukorda kui Toompea. Et eelarve probleemid on igapäevane mure. Tuleb hakata tegelema püsikulude tagasitõmbamisega. Valimislubadused ütlevad küll üht, aga kuidas neid kinni maksta, ma ei kujuta ette.