Euroraha kasvab pöörase kiirusega

Kokku on 1. oktoobri seisuga 2007.-2013. aastaks ettenähtud Euroopa Liidu struktuurivahendite rahast Eesti majanduselu elavdamiseks makstud 4,5 miljardit krooni, millest lõviosa ehk 3,9 miljardit krooni on välja makstud selle aasta jooksul. Riigieelarves seatud eesmärgid olid aga mitu korda kõrgemad.

Kui augustis maksti välja 306 miljonit krooni, siis septembris juba 891 miljonit krooni. Raha üha suurema väljamaksmise põhjusena toovad rahajagajad välja selle, et projektid on hakanud tänavu valmis saama. Aasta lõpus peaksid summad veelgi kasvama, kinnitavad ministeeriumid.

Kõige enam on läinud raha just erinevate objektide ja teede ehitusse ning ka töötute koolitusse ja ümberõppesse. Samuti on märkimisväärselt raha jaotatud ettevõtjatele majandustegevuse elavdamiseks, toetades neid ka laenukapitali kättesaamisel. Olulist osa on mänginud investeeringud teadus- ja arendustegevusse, näiteks tehnoloogiaarenduskeskuste rahastamise näol.

Eestit väisanud Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi direktor Charlina Vitcheva kiitis Eestit küll selle eest, et on suudetud võrreldes teiste liikmesriikidega ELi struktuurivahenditest hästi raha taotleda, ent ta manitses valitsust mitte loorberitele puhkama jääma. Kolm valdkonda, kus Eesti saaks veelgi paremini raha jagada, on keskkonnaprojektid, teadus- ja arendustegevus ning ehitamisega seonduv.

"Eriti praeguses finantskriisi situatsioonis on oluline, et järgite pikaajalist eesmärki ja ei tee kompromisse lühiajaliste nägemuste tõttu," märkis Vitcheva. "See raha, mis on praeguseks välja makstud, on mitme aasta eest ette valmistatud. Kui mõni projekt ära kukub, peab olema teine projekt varust võtta."

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas kinnitas, et lähiaastail on oodata suuremahuliste ELi toetuste kasutamise jätkumist. "Sel suvel lihtsustas mitu ministeeriumi taotluste menetlemise korda, aga küllalt palju on veel võimalik teha," lisas ta.

Samas märkis Rõivas, et tulenevalt erilaadsete projektide spetsiifikast on jätkuvalt oodata väljamaksete hooajalist kõikumist. "Suuremate hooajaliste ehitustöödega seotud väljamaksed on üldjuhul kuhjunud kalendriaasta lõpukuudele, mil suvel-sügisel teostatud tööd on jõutud ehitajailt vastu võtta," tõi Rõivas näiteks.

Näiteks septembrikuus tehti Põhja-Eesti Regionaalhaigla suurprojekti esimesed väljamaksed suurusjärgus 250 miljonit krooni. Kogu juurde- ja ümberehituse maksumus ilma käibemaksuta on aga 1,6 miljardit krooni, millest veidi üle miljardi annab Euroopa Regionaalarengu Fond. Haigla uus osa avatakse detsembris.

Rahandusministeeriumi riigi eelarvepoliitika asekantsler Ivar Sikk ütles, et 2004.-2006. aasta struktuurifondide abikõlblikkuse periood lõppes alles tänavu 30. juunil.

Käimasolev euroraha taotlemise periood algas küll 1. jaanuaril 2007, aga reaalselt hakkasid projektid pihta valdavalt 2008. aastal, märkis Sikk. Tänavuses riigieelarves on välistoetuste arvel kulusid planeeritud 13,04 miljardit krooni. Septembri lõpu seisuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud üle 6,38 miljardi krooni, mis teeb 48,96% planeeritust.

Rõivas on skeptiline eelarves planeeritu sajaprotsendiliselt täitmise suhtes, mistõttu käisid ministrid suvel riigikogu rahanduskomisjonis aru andmas.