SEB Pank pidi jagama grupi allahindlusi
See samm suurendas laenukahjumite eraldisi 550 miljoni võrra. "Koos sellega ulatusid kolmanda kvartali eraldised laenukahjumite katteks 855 miljoni kroonini. Kokku moodustas laenukahjumite eraldis kolmanda kvartali lõpu seisuga 2,6 miljardit krooni," selgitas panga juht Ahti Asmann.
Üheksa kuuga teenis SEB Eestis kahjumit 1,23 miljardit krooni. Veel mullu saadi samal ajal üle poole miljardi kasumit. Võrdluseks, Swedbanki tänavu üheksa kuu kahjum jääb napilt alla miljardi krooni piiri.
Asmanni sõnul on suurem kukkumine Eesti majanduses möödas ning toimub stabiliseerumine.
"Märgid näitavad stabiliseerumist. Klientide aktiivsus on kasvanud. Võlgade osatähtsus on laenuportfellis kahanenud esimest korda, võrreldes eelmise kvartaliga, kinnisvaraturul on mõningane elavnemine," rääkis ta.
Majandusaktiivsuse taastumisest annab Asmanni sõnul märku ka tõsiasi, et kolmandas kvartalis kasvasid SEB Eesti kõigi üksuste tulud ning kogutulu oli kaheksa protsenti suurem kui teises kvartalis.
Kolmandas kvartalis vähenes esmakordselt ka viivislaenude hulk. "Prognoosime Põhjalas stabiilsust ning võlgnevuses laenude kasvu aeglustumist Balti riikides," kommenteeris SEB juht Annika Falkengren.
"Majandusolukord Balti riikides on jätkuvalt keeruline, ehkki juba on näha ka esimesi stabiliseerumise märke," lisas ta.
Pangandusprofessor Mart Sõrg märkis, et SEB Swedbankist suurem kahjum oli talle ootamatu.
"Kui võtta turuosade järgi, siis on Swedbanki bilanss palju suurem kui SEB oma ja kui rentaablus oleks võrreldav, peaks SEB kahjum ju hulga väiksem olema," ütles ta.
Teise kvartaliga võrreldes kaheksa protsendi võrra suurenenud SEB tegevustulu kolmandas kvartalis pole tema ütlusel suur muutus. Sõrg märkis, et seda saab pidada "rõõmustavaks märgiks, mis näitab, et pankade aktiivsus on kasvanud ja see võib aidata vedada ka majanduse käima".
Portaali tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik ütles, et Swedbanki ja SEB Balti üksuste kahjumiga ei saa tegevuse kvaliteeti võrrelda.
"Nimelt mõjutab panga kvartaalset kahjumit oluliselt provisjonide määr ning see sõltub päris palju sellest, kui konservatiivselt pank oma laenuportfelli hindab," kommenteeris ta.
Lepiku ütlusel on SEB grupi kohta tugev märk see, et Rootsi riikliku toetusprogrammiga liitumist ei otsustatud pikendada.
SEB on võrreldes Swedbankiga suhteliselt nõrgemalt esinenud. Kuna panga turuosa on oluliselt väiksem, oleks oodanud sellele turuosale rohkem vastavat tegevuskasumi numbrit. Laenukahjumitega on mõlemad pangad hädas enam-vähem ühtmoodi.
Kui eeldada, et majanduses hakkavad ettevõtetel jalad põhja ulatuma, võiks arvata, et ka laenukahjumite numbrid enam väga hullusti ei suurene, vähemalt kvartaalselt. Küll on nende ajaline liikumine majanduse üldarengutega nihkes. Seesama võimalik ajaline nihe ja ka grupisisesed liikumised näiteks laenukahjumite hindamisel võivad olla üheks arvestuslike tulemuste erinevuse põhjuseks.