• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 22.10.09, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

SEB Pank pidi jagama grupi allahindlusi

See samm suurendas laenukahjumite eraldisi 550 miljoni võrra. "Koos sellega ulatusid kolmanda kvartali eraldised laenukahjumite katteks 855 miljoni kroonini. Kokku moodustas laenukahjumite eraldis kolmanda kvartali lõpu seisuga 2,6 miljardit krooni," selgitas panga juht Ahti Asmann.
Üheksa kuuga teenis SEB Eestis kahjumit 1,23 miljardit krooni. Veel mullu saadi samal ajal üle poole miljardi kasumit. Võrdluseks, Swedbanki tänavu üheksa kuu kahjum jääb napilt alla miljardi krooni piiri.
Asmanni sõnul on suurem kukkumine Eesti majanduses möödas ning toimub stabiliseerumine.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Märgid näitavad stabiliseerumist. Klientide aktiivsus on kasvanud. Võlgade osatähtsus on laenuportfellis kahanenud esimest korda, võrreldes eelmise kvartaliga, kinnisvaraturul on mõningane elavnemine," rääkis ta.
Majandusaktiivsuse taastumisest annab Asmanni sõnul märku ka tõsiasi, et kolmandas kvartalis kasvasid SEB Eesti kõigi üksuste tulud ning kogutulu oli kaheksa protsenti suurem kui teises kvartalis.
Kolmandas kvartalis vähenes esmakordselt ka viivislaenude hulk. "Prognoosime Põhjalas stabiilsust ning võlgnevuses laenude kasvu aeglustumist Balti riikides," kommenteeris SEB juht Annika Falkengren.
"Majandusolukord Balti riikides on jätkuvalt keeruline, ehkki juba on näha ka esimesi stabiliseerumise märke," lisas ta.
Pangandusprofessor Mart Sõrg märkis, et SEB Swedbankist suurem kahjum oli talle ootamatu.
"Kui võtta turuosade järgi, siis on Swedbanki bilanss palju suurem kui SEB oma ja kui rentaablus oleks võrreldav, peaks SEB kahjum ju hulga väiksem olema," ütles ta.
Teise kvartaliga võrreldes kaheksa protsendi võrra suurenenud SEB tegevustulu kolmandas kvartalis pole tema ütlusel suur muutus. Sõrg märkis, et seda saab pidada "rõõmustavaks märgiks, mis näitab, et pankade aktiivsus on kasvanud ja see võib aidata vedada ka majanduse käima".
Portaali tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik ütles, et Swedbanki ja SEB Balti üksuste kahjumiga ei saa tegevuse kvaliteeti võrrelda.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Nimelt mõjutab panga kvartaalset kahjumit oluliselt provisjonide määr ning see sõltub päris palju sellest, kui konservatiivselt pank oma laenuportfelli hindab," kommenteeris ta.
Lepiku ütlusel on SEB grupi kohta tugev märk see, et Rootsi riikliku toetusprogrammiga liitumist ei otsustatud pikendada.
SEB on võrreldes Swedbankiga suhteliselt nõrgemalt esinenud. Kuna panga turuosa on oluliselt väiksem, oleks oodanud sellele turuosale rohkem vastavat tegevuskasumi numbrit. Laenukahjumitega on mõlemad pangad hädas enam-vähem ühtmoodi.
Kui eeldada, et majanduses hakkavad ettevõtetel jalad põhja ulatuma, võiks arvata, et ka laenukahjumite numbrid enam väga hullusti ei suurene, vähemalt kvartaalselt. Küll on nende ajaline liikumine majanduse üldarengutega nihkes. Seesama võimalik ajaline nihe ja ka grupisisesed liikumised näiteks laenukahjumite hindamisel võivad olla üheks arvestuslike tulemuste erinevuse põhjuseks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 12 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele