Tänu euribori langusperioodile hoiavad
erakliendid aasta lõikes raha kokku ca 2,2 miljardit krooni ja ettevõtted
ligikaudu 2 miljardit krooni, märkis Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe.
Kuue kuu Euribor, mis on Eestis levinuimaks eluasemelaenude intressibaasiks, kukkus reedel (06.11) esmakordselt oma ajaloos madalamale ühest protsendist.
Kommenteerib Sampo Panga juht Aivar Rehe:
Kliendi vaates - teenindades europõhiseid "ujuva" (tavaliselt 6 kuu perioodis) baasintressi laenusid, on olukord loomulikult raha kokkuhoidev. Mainitud Euribori tugeva languse periood on kestnud üle aasta - viimane ajalooline kõrgtase oli oktoobris 2008. 5,448% versus täna 0,997%. Julgen üldistada - kriisifaasis on Euribor erakordselt langenud suhteliselt lühikese perioodiga üle 80%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kliendi vaates tervikuna on meie kliendid kokku hoidnud oluliselt määral kapitalikulusid.
Näide 720 000 kroonise kodulaenu (Eesti keskmine kodulaenu suurus) teeninduskoormuse (annuiteetmakse) muutumise osas: Intressi taseme muutused - 6 kuu Euribori liikumine 5,45% tasemelt 1%le tähendab igakuist kokkuhoidu ligi 1500 EEK (mis moodustab languse ca 25%).
Selle säästu abil on ettevaatlikult majandavad pered loonud endale varu hoiuste näo, mille väikest aga stabiilset kasvu oleme selle aasta 9 kuu jooksul Eesti pangandusturul täheldanud. Säästmisele peab mõtlema igaüks ning kõigil peredel on mõistlik omada rahavaru, mis vastab vähemalt 6 kuu finantskohustuste tasumiseks kuluvale summale. Nii saab tagada endale stabiilsema ja muretuma positsiooni ka siis, kui tekib paus tööhõives.
Hinnanguliselt aasta perioodis tähendab eraklientidele tervikuna raha kokkuhoidu ca 2,2 miljardit krooni ja ettevõtetele ligikaudu 2 miljardit krooni.
Euribori "liikumist" ette vaadates, on õige väita, et on vähetõenäoline, et rekordmadalad intressimäärad kestavad igavesti. Arvame (nagu arvatavasti ka paljud teisedki turuosalised), et kui Euroopa Keskpank intressimäärasid kergitama hakkab, siis peab ta seda tegema küllaltki järsult ja kiiresti, mis tähendab ka kiiresti tõusvat Euribori. Ebaselgemad on seisud intresside kergitamise algushetke osas - kas tõstmisega alustatakse 2010. aasta keskel või jääb see hilisemaks.
Meie hinnangul on enne intressimäärade kergitamise algust mõistlik ettevõtetel/laenuvõtjatel kaaluda europõhiste ujuva baasiga laenude fikseerimist, sest üldjuhul Euribori tõustes muutuvad enamasti kõrgemaks ka fikseeritud intressimäärad. Fikseerimise ulatus ja periood võiks sõltuda ettevõtte tegevusalast ning planeeritud rahavoogudest ning see peaks olema ettevõtete lõikes erinev - kõigi ettevõtete jaoks ei ole fikseeritud intressimäärad parimad. Üldiselt peaksid tsüklilisel tegevusalal tegutsevad ettevõtted intressiriske vähem maandama kui mittetsüklilised ettevõtted. Pank on avatud vastavasiulisteks finantskonsultatsioonideks.