Eduks tuleb ette vaadata

Juba ülehomme paneb Eesti innovatsiooni aastakonverentsi raames meid rohkem tuleviku peale mõtlema USA futuroloog Dick Pelletier, kelle tööalaks on teaduse ja tehnoloogia areng ning neist tuleneda võivad muutused inimeste igapäevaelus ja ühiskonnas.

Tema visandatav tulevik on kohati justkui ulmefilmidest ja -raamatutest tuttav. Uue tehnoloogia najal igavese eluni või inimesest targemate robotite ja kosmoseliftideni peatset jõudmist on ennustatud kaua. Elu on näidanud, et tehnoloogiline progress kipub tegelikult võtma rohkem aega ja toimuma mõneti teisiti, kui algselt loodetud. See aga ei tähenda, et tegemist oleks ainult kaugete unistuste või sci-fi'ga, millega pragmaatilise meelega inimesel-ärimehel-riigijuhil pole tänases päevas midagi oma töös ja strateegiate loomisel peale hakata. Futuroloogide tööks on näidata suunda ja avada võimalusi, millest juhinduda.

Arengufondi seiretöö seisneb tulevikutrendide jälgimises ja Eesti konteksti tõlgendamises. Teame omast käest, et meil ollakse harjunud elama reageerivalt tänapäevas. Isegi kriisi ajal kiputakse liiga vähe tulevikuvõimalusi otsima ja vaagima. Ainsaks lahenduseks peetakse sageli jooksvat kohanemist kõigega, mis tuleb. Tulevikutrendidest lähtuva proaktiivse strateegiani või uuendusteni on jõudnud vähesed.

Seepärast on kasulik kuulata futurolooge, kes pakuvad pikemat, esmapilgul ulmelisemat vaadet. Nendega ei pea joonelt nõus olema, samuti pole nende ideed kohe kasutatavad. Küll aga tasub nende jutu najal mõelda.

Alustada võiks järgmiste küsimustega.

Kas oleme kirjeldatud arenguteks Eestis valmis, kui nad peaksid varem või hiljem tõeks saama?

Mida need mulle või mu ettevõttele või mu riigile kaasa tuua võivad?

Kas saaksin neist kuidagi kasu lõigata, eriti arengute realiseerumisse kuidagi panust andes?