• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eduks tuleb ette vaadata

    Igal ettevõttel ja riigil on vaja aeg-ajalt vahetada arengukäiku või muuta suunda. Praegusel kriisiajal on selge, et senised lähenemised endise edukusega ei tööta. Uue eduni viib muutumise ja uuenduste tee, peenemalt öeldes innovatsioon.
    Sellise tee leidmiseks tasub vaadata tulevikku, otsida sealt pidepunkte. Milliste raamidega peame arvestama ja milliseid võimalusi tekib järgnevatel aasta(kümne)tel? Tasub uurida ja mõtestada ümbritsevast maailmast saabuvaid signaale ja neist nähtuvaid trende, et oma samme ja otsuseid tulevaste arengute ennetamiseks või neist kasu lõikamiseks kavandada.
    Sedasi luuakse "tulevikutark" strateegia. Edukate riikide ja firmade kogemus näitab, et just sellise strateegiaga on suurim tõenäosus eduni jõuda.
    Juba ülehomme paneb Eesti innovatsiooni aastakonverentsi raames meid rohkem tuleviku peale mõtlema USA futuroloog Dick Pelletier, kelle tööalaks on teaduse ja tehnoloogia areng ning neist tuleneda võivad muutused inimeste igapäevaelus ja ühiskonnas.
    Tema visandatav tulevik on kohati justkui ulmefilmidest ja -raamatutest tuttav. Uue tehnoloogia najal igavese eluni või inimesest targemate robotite ja kosmoseliftideni peatset jõudmist on ennustatud kaua. Elu on näidanud, et tehnoloogiline progress kipub tegelikult võtma rohkem aega ja toimuma mõneti teisiti, kui algselt loodetud. See aga ei tähenda, et tegemist oleks ainult kaugete unistuste või sci-fi'ga, millega pragmaatilise meelega inimesel-ärimehel-riigijuhil pole tänases päevas midagi oma töös ja strateegiate loomisel peale hakata. Futuroloogide tööks on näidata suunda ja avada võimalusi, millest juhinduda.
    Arengufondi seiretöö seisneb tulevikutrendide jälgimises ja Eesti konteksti tõlgendamises. Teame omast käest, et meil ollakse harjunud elama reageerivalt tänapäevas. Isegi kriisi ajal kiputakse liiga vähe tulevikuvõimalusi otsima ja vaagima. Ainsaks lahenduseks peetakse sageli jooksvat kohanemist kõigega, mis tuleb. Tulevikutrendidest lähtuva proaktiivse strateegiani või uuendusteni on jõudnud vähesed.
    Seepärast on kasulik kuulata futurolooge, kes pakuvad pikemat, esmapilgul ulmelisemat vaadet. Nendega ei pea joonelt nõus olema, samuti pole nende ideed kohe kasutatavad. Küll aga tasub nende jutu najal mõelda.
    Alustada võiks järgmiste küsimustega.
    Kas oleme kirjeldatud arenguteks Eestis valmis, kui nad peaksid varem või hiljem tõeks saama?
    Mida need mulle või mu ettevõttele või mu riigile kaasa tuua võivad?
    Kas saaksin neist kuidagi kasu lõigata, eriti arengute realiseerumisse kuidagi panust andes?
    Viimane on oluline küsimus just teaduse ja tehnoloogia muutustele tuginevate futuroloogide pakutava tulevikunägemuse puhul. Teadus ja tehnoloogia üksi ei too majanduslikku kasu ja ühiskondlikku heaolu. Keegi peab need saavutused inimestele vajalikeks rakendusteks muutma, viimaste ümber ärimudelid ja avaliku teenuse pakkumise mudelid looma.
    Tuleviku analüüsijate rolliks on innustada sellise rakenduslikuma tasandi arutelusid ja lahenduste loomist. Teisisõnu, anda hoogu tulevikku vaatavale ja murrangut toovale innovatsioonile.
    Dick Pelletieri jutu najal tasub mõelda hoolega ja julgelt, kuidas kaugelt kumavatest trendidest Eestis äri leida ja rajada.
    Samas tuleb tuleviku kujunemist jälgida ja uusi võimalusi otsida pidevalt. Uuendama ja muutuma peame ju tegelikult kogu aeg.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
USA väikeinvestorid tervitasid Trumpi SPACi vaimustusega
Donald Trumpi meediafirmat börsile vahendava firmaostufirma (SPAC) aktsia on Nasdaqil juba neljakordistunud ja saanud rohkem ostuordereid kui mistahes muu väärtpaber.
Donald Trumpi meediafirmat börsile vahendava firmaostufirma (SPAC) aktsia on Nasdaqil juba neljakordistunud ja saanud rohkem ostuordereid kui mistahes muu väärtpaber.
Raadiohommikus: olukord Lätis, Chemi-Pharmi uus tehas ja kõige edukamad turundajad
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Videopilt: Enefit Green alustab börsil kauplemist
Täna kell 10 algab Tallinna börsil Enefit Greeni aktsiatega kauplemine, mille puhul toimub pidulik börsikella löömine Energia avastuskeskuses.
Täna kell 10 algab Tallinna börsil Enefit Greeni aktsiatega kauplemine, mille puhul toimub pidulik börsikella löömine Energia avastuskeskuses.