Masu muutis hoiakuid rohkem kui toimetulekut

Pilguheit eestimaalaste rahakottidesse räägib aga muud.“

Majanduskeskkonna ebakindlus ja teadmatus oma tuleviku suhtes on võtnud peredelt julguse – edasilükkamist kannatavad ostusoovid on ka ettevaatlikult tulevikku lükatud ning seeläbi jõuab kauplustesse raha vähem. Selgelt vähem kui aasta tagasi planeeritakse kulutada kestvuskaupade, auto või kinnisvara ostuks(2008. aastal plaanis vähemalt ühte neist kulutustest 29%, 2009. aastal 20% leibkondadest). Samas aga – kuhugi ei ole kadunud soovid teha lähema aasta jooksul kulutusi koduremondiks, reisidele või hobidele, enda tervisele, enda või laste koolituseks (2008. aastal plaanis vähemalt ühte neist kulutustest 70%, 2009. aastal 67% leibkondadest).

Oluline muutus on olnud aga selles, kuidas soovitakse oma ostusoove rahastada. Kui veel paar aastat tagasi planeeriti pisutki suuremate kulutuste tarbeks laenu võtta, siis nüüdseks on see asendunud plaaniga kasutada selleks pigem sääste. Aastaga ei ole sääste omavate perede hulk oluliselt kahanenud (2008. a 61%, 2009. a 57% peredest omab rahalisi sääste), samuti ei ole vähenenud ka kõrvalepandud raha summad. Sissetulekute langus ei ole seega sundinud peresid oma sääste äraelamiseks kasutusele võtma. Pigem on praegu küsimus

selles, millal suudavad märgid majandusolukorra stabiliseerumisest avada taas vahepeal “igaks juhuks” suletud rahakotirauad.

TNS Emori iga-aastase Eesti leibkondade finantskäitumise uuringu F-monitor raames intervjueeriti 2009. aasta augustis 1000 leibkonna esindajat vanuses 18–74 aastat.