Majandus hakkab koomast välja tulema

"Kogenumad ettevõtjad või juhid, kes ka varem kriise näinud, on juba tulevase tõusu peale mõelnud. Ei ole võimalik kõike ära kärpida, n-ö maha tappa, ja siis öelda, et kui tõus tuleb, hakkamegi tõusma," rääkis Baltika juhatuse esimees Meelis Milder. "Eeldusi tuleb ka kriisi sees hoida," lisas ta.

Kas just nüüd on juba õige aeg töötajaid juurde palgates uueks tõusuks valmistuda, sõltub Baltika juhi sõnul iga ettevõtte otsestest plaanidest. "Mis meisse puutub, siis oleme juba mõne töötaja juurde võtnud konkreetsete projektide elluviimiseks, aga ei saaks veel öelda, et see on väga suur ja süsteemne tegevus," lisas Milder.

Kommenteerides kolmanda kvartali 15,3protsendist majanduslangust, ütles Baltika juht, et eks ta kole endiselt ole, kuid vaadates Baltika mättalt, võib öelda, et möödunud aasta kolmas kvartal oli selle perioodi üks kõrgemaid ja paremaid tulemusi. "Seega see number peegeldab võrdlust ühe väga tugeva kvartaliga," selgitas ta.

Marfin Pank Eesti ASi juht Riho Rasmann usub, et toibumismärke majanduses on ning järgmise aasta koondtulemus jääb vähemalt selle aasta tasemele.

"Hullemat küll ei oodanud, ma ootasin isegi natuke paremat tulemust," ütles Rasmann SKP vähenemise kohta, põhjendades -14% kanti jäävat SKP lootust asjaoluga, et möödunud aasta kolmas kvartal oli veel kriisieelne kvartal.

Eesti Panga sügisprognoosis välja käidud 14protsendilist aastast majanduslangust pidas Rasmann sel aastal täiesti reaalseks. "Majanduses on juba väikesed toibumismärgid olemas ja eelmise aasta neljas kvartal oli väga hull kukkumine, sealt peaks hakkama see miinusenumber juba tunduvalt väiksem tulema. Ma väga loodan seda," rääkis ta.

Uuelt aastalt ootab pangajuht vähemalt sama tulemust, mis sellelt. "Ega see uus aasta väga hea aasta ei ole... veel. Aga kindlasti majanduskasvu suur langus jääb olemata. Ma loodan, et majanduskasv jääb samale tasemele nagu 2009."

Kolmandas kvartalis on tööstustoodang püsinud stabiilne, sisetarbimine olnud jätkuvalt languses ning ekspordis uut tõusu veel toimunud pole, kirjutas SEB analüütik Ruta Arumäe makromajanduse oktoobri ülevaates.

Samas avaldas Arumäe lootust, et suure tõenäosusega sai oktoobris täidetud Maastrichti inflatsioonikriteerium.

Kuigi reaalnäitajates analüütik veel suunda üles poole ei näe, on jooksev majandusaktiivsuse indeks ja seda prognoosiv indeks pöördunud tõusule.

Tarbijate kindlustunne jätkas ka oktoobris paranemist ja üsna kiirel sammul, mis on sisetarbimise jaoks positiivne uudis. Ettevõtete kindlustunne on Arumäe sõnul paranenud kõigis sektorites.

Tööstuses on uued tellimused suurenenud ning ekspordimahtudes oodatakse kasvu aasta teisel poolel, kuigi eksporditellimuste arv kuigi palju tõusnud ei ole, kirjutas analüütik.

Maris Lauri, Swedbanki analüütik

Need andmed kinnitasid meie arvamust, et põhi oli teises-kolmandas kvartalis ning et sisenõudluse ja eriti eratarbimise nõrkus on praegu see, mis majandust tagasi hoiab.

Neljandas kvartalis on oodata aastase languse olulist vähenemist kas või seetõttu, et võrdlusbaas muutub oluliselt madalamaks.

Kui eratarbimine jääb veel mõneks ajaks üpriski kehvaks, siis muudes valdkondades on selgeid viiteid positiivsetest nihetest.

Andres Saarniit, Eesti Panga nõunik

Erinevus aastatagusega on veel suur, kuid majanduse kokkutõmbumine on järjekindlalt vähenenud. Tänavu teise kvartaliga võrreldes oli SKP 2,8 protsenti väiksem. Tõenäoselt panustas majanduse taastumisse kõige rohkem kaupade ja teenuste väljavedu. Sisenõudlusega seotud tegevusaladel on majandusaktiivsus jätkuvalt tagasihoidlik.

Selle aasta viimases kvartalis kujuneb aastane langus oluliselt väiksemaks võrreldes kolmanda kvartali langusega.