Liidrite asemel, kes Washingtonis ja Pekingis liikluse seisma paneksid, valisid Euroopa Liidu valitsus- ja riigijuhid ELi esimeseks presidendiks ja välisministriks poliitikud, kelle jaoks isegi kodumaal liiklust seisma ei panda.
Kui Briti peaministrilt Gordon Brownilt tippkohtumise järel küsiti, kes siis nüüd Euroopa Liitu rahvusvahelisel areenil esindama hakkab, rehmanud Brown käega Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania liidrite ning enda poole, nimetamata kumbagi eile uude tippametisse kinnitatud poliitikut: ELi presidendiks, õigemini Ülemkogu alaliseks eesistujaks, saab napi aasta ametis olnud Belgia endine peaminister Herman Van Rompuy ning ELi välisministriks ehk välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgeks esindajaks, veidi enam kui aasta tagasi ELi kaubandusvolinikuks saanud paruness Ashton.
Meil on Euroopas suurepärased liidrid,“ ütles Browm. „Me suudame Euroopat esindada igal pool maailmas,“ tsiteeris Browni agentuur Bloomberg.
Kahe suhteliselt tundmatu poliitiku valik ELi tippameteisse on pettumus neile, kes tahtnuks ELi käilakujuks kaalukaid poliitikuid. „Minimalistlik“ valik, nentis Rootsi välisminister Carl Bildt oma blogis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kes siis on need uued ELi uued käilakujud?
62-aastane Herman Van Rompuy on omamoodi juhuslik kangelane nii Belgia peaministri kui ELi esimese presidendi rollis. Belgia kuningas Albert II palus ta läinud aastal lepitajaks, kui sisepingetest kääriv flaamlaste ja valloonide koalitsioon lõhki läks, ja lõpuks sai temast endast peaminister. Selles ametis on ta pidanud palju aega pühendama finantskriisile, mis lükkas kõikuma Belgia suured pangad ning laastas riigieelarvet, kui valitsusel tuli pankadele appi minna. ELis ei tuntud teda kuigivõrd enne oktoobrikuist tippkohtumist, mil ta nimi võimaliku kandidaadina üles kerkis. Herman Van Rompuy oluline voorus on, et temaga ei seostu midagi, mis liikmesriike teravalt eri leeridesse ajaks.
Herman Van Rompuy on Belgia põhjaosast pärit kristlik demokraat, tõsiusklik katoliiklane, kes on ülikoolis õppinud filosoofiat ja omab majanduse magistrikraadi. Enne poliitikasse siirdumist töötas ta Belgia keskpangas, 90nendatel aastatel oli eelarveminister, kes aitas hiiglasliku võlakoormaga riigil euroalaga liitumise tingimused täita. Poliitilistelt vaadetelt ei olevat Herman Van Rompuy nii suur föderalist kui mitmed varasemad Belgia peaministrid, vaid abide sõnul üleatlandilise koostöö toetaja. Konkreetsematest vaadetest on teada tema vastuseis Türgi ELi täisliikmeks võtmisele, mille ta ütles välja 2004. a Belgia parlamendis. Sama mõtet jagavad Saksamaa ja Prantsusmaa tänased liidrid, ehkki 2005. aastast on EL pidanud Türgiga ametlikke liitumiskõnelusi.
Herman Van Rompuy valdab vabalt mitut keelt, pressikonverentsi pidas ta eile prantsuse, inglise ja hollandi keeles. Ta on hea läbirääkija ja kompromisside otsija. Ta on kirjutanud kuus raamatut filosoofilistel ja sotsiaalsetel teemadel ning on aktiivne blogija, avaldades seal oma hollandikeelseid haikusid ning mõtisklusi jumala, pessimismi, üksinduse ja surma teemadel. Agentuur Bloomberg on välja otsinud tema haiku oktoobri lõpust, mis eestikeelses vabas tõlkes võiks kõlada järgmiselt: Nuhutan jäist õhku ja astun sellest läbi, hingan vabalt.
Rahakoti vahel olevat tal Šoti riigimehe John Buchani tsitaat „Avaliku elu tegelaseks olemine on karjääri kroon ning noorele mehele kõige väärikam ambitsioon. Poliitika on endiselt suurim ja auväärseim seiklus.“
Herman Van Rompuy asub ametisse 1. jaanuarist.
ELi uus välisminister – Catherine Ashton
53-aastane paruness Ashton tuli veidi enam kui aasta tagasi Brüsselisse, et võtta Suurbritannia valitsusse kutsutud Lord Mandelsonilt üle ELi kaubandusvooliniku portfell. See oli tema esimene rahvusvaheline ametikoht. Palju temast ei teatud – Suurbritannias oli ta seni olnud mitmes abiministri ametis haridus- ja justiitsministeeriumis. 1999. aastal sai ta Tööpartei valitsuselt parunessi tiitli ning 2007. aastast on ta olnud Briti parlamendi Lordide Koja liider. ELi kaubandusvolinikuna on tema suurimaks saavutuseks ELi ja Lõuna-Korea vahelise vabakaubanduslepingu allkirjastamine ning ELi ja USA jäiste kaubandussidemete sulatamine. Nüüd asub ta ELi ühele mõjukamale ametikohale.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Paruness Ashtonil on majandusharidus Londoni Ülikoolist. Teda iseloomustatakse kui head konsensuse loojat ja meeskonnamängijat, muuhulgas loovis ta Lordide kojast läbi Lissaboni lepingu ja seda ajal, mil valitsusel ei olnud kojas enamust. Teda on elus edasi viinud kompetentsus, tagasihoidlik sarm ja õnnelik juhus, kirjutas Wall Street Journal. Viimane mängis jälle oma osa kui teised Briti kandidaadid ELi välisministri ametikohale ära kukkusid. Briti peaministri Gordon Browni sõnul annab ta oma kaksikrollis Euroopa Komisjoni asepresidendina (ELi välisminister on ühtlasi Euroopa Komisjoni üks asepresidente) Suurbritanniale ELi välispoliitikas kaasarääkimiseks mõjuka hääle.
Peamine kriitika paruness Ashtoni aadressil on, et tal on väga väike välispoliitika alane kogemus ning et teda pole kunagi ühelegi ametikohale valitud. Samas vastab ta aga mitmele kriteeriumile, mida ELi liidrid sellele ametikohale sobivat kandidaati otsides silmas pidasid – ta on sotsialist, suurest ELi liikmesriigist ja ta on naine. Kindlasti ei tule kahjuks ka väidetavalt hea läbisaamine Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barrosoga.
„Otsustage mu tegude järgi ja ma usun, et te jääte minuga rahule ja võite olla minu üle uhked,“ ütles paruness Ashton eile kui ELi valitsusjuhid ta ametisse nimetasid. „Kas ma olen kahel jalal kõndiv ega? Ei ole,“ lisas ta.
Lõplikult kinnitab ELi välisministri ametisse Euroopa Parlament.
Diplomaatide sõnul saab ELi uue välisministri koht olema isegi mõjukam kui presidendi koht. Tal on oluline positsioon Euroopa Komisjonis, 3000 alluvat – ELi diplomaatiline korpus ja välisesindused – ning pea 4 miljardi euro suurune eelarve.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!