Riik on ostjana ebaprofessionaalne

Ligi 10 miljardi kroonini aastas küündiva raiskamise tingib aga otseselt ostujuhtimise tehnikate mittevaldamine. 26 miljardit krooni aastas kulutab avalik sektor nende kaupade ja teenuste hankimisele, mille professionaalne ostuorganisatsioon suudaks soetada vaid 16 miljardi krooniga.

Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastuste ringile RHSi muudatused, mis toovad loodetavasti kaasa olukorra mõningase paranemise. Ometi ei täida ükski seadus avaliku sektori ostujuhtimisalaste teadmiste ja oskuste tühimikku. Ilma protsesside analüüsi ja ümberkorraldusteta jätkub suur raiskamine juriidiliselt korrektsena ka uue RHSi redaktsiooni alusel.

Sisuliseks lahenduseks on lihtsaimate ostutehnikate omandamine ja kasutamine. Nendeks on eelkõige hangete tsentraliseerimine ja mahtude konsolideerimine, ostetavate toodete ja teenuste standardiseerimine kasutajalugude ning vastavuskriteeriumide määratlemise kaudu, toote elutsükli kogukulude hindamisel baseeruv väärtuspõhine ostmine, n-ö võtmed kätte lahenduste asemel materjali ja tööde teostuse eraldi hankimine ning standardsete ja korduvate ostuprotsesside (kojukutsete) automatiseerimine e-lahenduste abil.

Hea, et vähemalt riigile kuuluvate äriühingute (näiteks Eesti Raudtee, Tallinna Sadam, Eesti Energia) ostutegevust juhitakse professionaalselt. Kvalitatiivse muudatuse on teinud kaitsevägi kõikide oma hangete tsentraliseerimisega KV Logistikakeskuse kaudu. Avaliku sektori hanketegevuse edendamisel ja efektiivsuse kasvatamisel on oma esimesel tegevusaastal märkimisväärseid tulemusi saavutanud Riigihangete Keskus.

Seega pole küsimus teadmiste ja kompetentside puudumises, vaid oskuses ja soovis neid vajalikes kohtades ning parimal moel riigi hüvanguks tööle rakendada.

Autor: Illimar Paul