Lembelauliku käredam etteaste

Norah Jonesi neljas kauamängiv on üllatus ja väga heas mõttes. Jonesilikule mahedusele on lisatud törts tempokust ja käredust, tulemuseks kiiremad, mažoorsemad ja rütmikamad lood, mil kõigil kindel sõnum edasi öelda.

Ja kõike seda on tunda juba alates plaadi esimesest loost "Chasing Pirates". Samas ei ole kolm plaaditäit ballaade välja andnud lauljanna oma varasemale stiilile sajaprotsendiliselt kriipsu peale tõmmanud, sest endist meloodilisust ning lüürilisust jagub kolmeteist verivärske loo sekka ikka ka, ent hulga vähem kui eelnevate kogumite peal.

Lood "Back to Manhatten" ja "I Wouldn't Need You" on suurepärasteks näideteks. Absoluutselt muhe kuulamine, mis trumpab hoolega üle varasema lembelisuse.

Julge samm koos uue tiimiga uut moodi areenile astuda, igatahes see õnnestub lauljannal väga hästi.