Eesti on euroala riikidele proovikiviks

Nii kirjutab ajalehes New York Times agentuuri Reuters kolumnist Paul Taylor, esitades rea argumente Eesti euroalasse vastuvõtmise poolt.

Kui euroala riigid tõsimeeli soovivad stabiilse rahapoliitika ja jõukuse levimist ka Ida-Euroopasse, tuleks tuleval aastal nõustuda Eesti vastuvõtmisega euroala liikmeks 2011. aastast, kirjutab leht.

Leht  kirjutab, et Eesti on kriisis edukamalt vastu pannud kui Läti ja Leedu, ehkki kõigil on tulnud buumi järel läbi teha ränk kohanemine.

Kui Eesti liitumine heaks kiidetakse, on see ühtlasi tugev poliitiline signaal varem Nõukogude Liitu kuulunud riigi kohta ajal, mil mitmed Ida-Euroopa riigid on taas mures Venemaa jõudemonstratsioonide pärast.

Samas on mitmed Lääne-Euroopa ametnikud ja keskpankurid eravestlustes nentinud, et euroalal on ka ilma uute vaeste liikmesriikideta küllalt omadest probleemidest selliste riikidega nagu Kreeka, Iirimaa ja Hispaania.

„Milleks kiirustada? Las nad ootavad, kuni nende majandus tõeliselt meie omale järele on jõudnud,“ tsiteerib leht üht anonüümsust palunud keskpankurit. Jutt ei olnud otseselt Eestist.

Leht kirjutab Ida-Euroopa riikide murest, et euroga liitumise Maastrichti kriteeriume on Ida-Euroopa riikide puhul oluliselt rangemalt rakendatud kui euroala tänaste liikmesriikide suhtes. Nii pingutabki Eesti praegu, et liitumise tingimused oleksid laitmatult täidetud.

Hiljuti ütles Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia Austria ajakirjale Profil, et Eesti, mille kohta komisjon annab ametliku hinnangu tuleva aasta mais, on jõudsalt euroala suunas edenemas. „See riik on kriteeriumide täitmisel häid edusamme teinud,“ ütles Almunia. „Kui kõik hästi läheb, võime 2010. aasta juunis näidata rohelist tuld euroala 17. liikmesriigile,“ ütles ta.

Mõned majanduseksperdid on samas seisukohal, et lisaks Eestile peaks euroalale vastu võtma ka Läti ja Leedu, millel praegu – liitumistingimusi rangelt tõlgendades - sellist võimalust veel lähiaastatel ei terendaks. 

Bruegeli mõttekoja teadur Zsolt Darvas soovitab sel kuul avaldatud uuringus euroga liitumise kriteeriumid ümber vaadata ning kõik kolm Balti riiki korraga euroalale vastu  võtta.

„EL on mobiliseerinud ressursid, et toetada kriisis kannatanud Kesk- ja Ida-Euroopa riike vastavalt oma reegliraamatule, kuid EL peaks olema enam kui pelgalt reegliraamat,“ ütles ta. „Kuna kõik teavad, et reeglid pole täiuslikud, tuleb reegleid muuta.“

Et aga Euroopa ametivõimud vaevalt soovivad suuremate liikmesriikide jaoks pretsedenti luua, liitub Eesti Balti riikidest praegu tõenäoliselt siiski üksi, kirjutab NYT.