Suurimate kommertsjaamadega võrreldes on Vikerraadiol suur ja lojaalne kuulajaskond - paljude inimeste jaoks on Vikerraadio ainus ja peamine jaam. Samas kommertsjaamade auditoorium on dünaamilisem, kuulajad on valivamad ja vahetavad sagedamini jaamu, selgus EMORi uuringust.
EMORi raadiopäevikuuringu andmeil kuulasid eestlased 2009. aastal enim Vikerraadiot ja mitte-eestlased Raadio 4ja. Vikerraadiot kuulas 2009. aastal iga nädal keskmiselt 42 protsenti eestlastest, ühtekokku oli rahvusringhäälingu suurimal raadioprogrammil keskmiselt 330 tuhat kuulajat nädalas.
Kuulajaskonna suuruselt järgnesid Vikerraadiole kommertsjaamad Sky Plus 293 tuhande ja Raadio Elmar 272 tuhande kuulajaga nädalas.
Venekeelsetest raadiojaamadest on suurima kuulajaskonnaga Raadio 4, mida kuulas 2009. aastal iga nädal keskmiselt 53 protsenti mitte-eestlast. Ühtekokku oli jaamal keskmiselt 193 tuhat kuulajat. Raadio 4-le järgnesid Russkoje Radio 174 tuhande ja Sky Raadio 143 tuhande kuulajaga nädalas. Edukas oli 2009. aasta ka Klassikaraadiole, sest kuulajaskond kasvas aastaga üle 20 protsenti ehk 10 tuhande inimese võrra. Tänavu kuulas Klassikaraadiot iga nädal keskmiselt 56 tuhat inimest. Klassikalise muusika raadiojaamade kuulatavuse tõusu on täheldatud ka teistes riikides ning seda on seostatud majandusraskuste ja sotsiaalse ebakindlusega - see on pannud inimesi otsima suuremat seesmist rahu ja tasakaalu, muu hulgas klassikalist muusikat kuulates. Raadio 2-e kuulas nädalas keskmiselt 150 tuhat ja Raadio Tallinnat 18 tuhat inimest. 2009. aastal kuulasid Eesti elanikud raadiot ligi neli tundi päevas, mõnevõrra vähem kui varasematel aastatel. Raadioauditooriumi uuringut viib päevikuuringuna regulaarselt läbi AS EMOR. Raadiouuringus osaleb igas kuus umbes 900 Eesti 12-74-aastast elanikku. Meetodi täpsema kirjeluse leiab AS EMOR-i kodulehel.
Artikkel jätkub pärast reklaami