- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1%40 083,35
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,23
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1%40 083,35
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viking Line’i uus juht: loodan Tallinkiga avatud dialoogi
Omal ajal käisid Silja ja Viking Line'i juhid ikka koos saunas, mis sest, et konkurendid, ütles Backman, kes on viimased 15 aastat töötanud Floridas Royal Caribbean Cruise Lines mereoperatsioonide osakonna juhina ning lubab uusi tuuli ka Läänemere laevandusse.
Intervjuu Mikael Backmaniga
• Viking Line’i on pikka aega iseloomustanud alalhoidlikkus ja ettevaatlikkus, mida Teie plaanite?
Ega ma väga erinev ei kavatse olla - kaubamärgil on ikkagi 50aastane ajalugu ja inimesed teavad, mida oodata.Samas on oluline mõista, et inimesed muutuvad – näiteks homsed pensionärid on täiesti erinevad eelmise generatsiooni pensionäridest. Need on palju aktiivsemad inimesed, kes on ilma näinud ja meil tuleb laevafirmana ajaga kaasas käia.
• Toote Floridast Läänemerele uued ideed?Ma olen oma ideede väljaütlemisega veidi ettevaatlik, tahan need välja tuua koos uue laevaga, et tekitada turul n.ö „WOW“ efekt. Viimased sellised (WOW) kruiisilaevad olid Silja Serenade ja Silja Symphony. 15 aastaga on siin väga vähe muutunud.
Tahaksin pakkuda asju, mis on inimestele mujal maailmas reisilaevadel meeldinud. Söömist näiteks ei korraldata enam nii palju Rootsi lauas ja õieti kuskil ei näe sellise suurusega mängutubasid, kus on vaid pallimeri. Muidugi ei ehita me laevatekile välibasseini, küll aga katsume laevad muuta öösiti vaiksemaks ja teha teenindust paremaks, spaadest on räägitud. Ei tea veel, mis reaalsuseks saab.
Esmalt uurime uute laevade ehitamisvõimalusi. Teine võimalus on olemasolevad laevad renoveerida või osta mõni kasutatud alus. Tallinki laevad on uuemad, kuid neil pole praegu midagi n.ö ekstra. Täna pole põhjust nende ostmise vastu huvi tunda.
• Millal siis tellite uue laeva?Tulevast aastast alates millal iganes. Kui aga 3-4 aasta pärast pole veel midagi tellitud, on midagi viltu. Esimeses järjekorras tuleb värskendada Turu-Stockholmi liin.
• Hispaaniast tellitud uus alus ADCC on teil valmimisgraafikust kõvasti maas…Ehitus on niikaugel, et kui Hispaania laevaehitusfirma ei suuda laeva valmis ehitada, võib selle viia kuhu iganes. Kui valitsus annaks laevaehitusele toetust nagu Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa … saaks laeva valmis ehitada ka Soomes. Olemas on keskkonnatoetus, innovatsioonitoetus, eksporditoetus … Kui ameeriklased saavad Soome riigilt laeva ehitamiseks toetust, miks siis mitte soomlased.
Hetkel kuum
• Läänemerel ei pidavat reisijate arv enam kasvama …
Sellega ma pole nõus. Tänastes numbrites on palju kliente, kes sõidavad pidevalt. Väga paljud soomlased ja rootslased ei käi aga üldse laevareisidel. Tuleb leida see miski, mis nad laevale tooks. 10-20% võib turg veel kasvada küll. Ja alles siis vaataks teiste riikide poole, ehkki Ameerika kruiisituristide siiatoomise mõttest ei ole ma loobunud. Praegu tahan keskenduda soomlastele, rootslastele ja võibolla venelastele.
• Seni on räägitud, et Peterburi liiniks pole õige aeg …
Seda on ka mulle öeldud, aga ma tahan ise veenduda. Ütleme nii, et ma avan küsimused uuesti. Mitte üksi laevad ei ole siin firmas 20 aastat vanad. Enne mind palgati juhatusse viimane uus inimene 1988. aastal. Üle poole tippjuhtkonnast on pensionile minemas.
Aga Vene turu teeb eelkõige raskeks seaduste kiire muutumine, ja õige partner tuleb leida. Samas on Venemaa praegu ainus suur Euroopa riik, millel pole veel oma kruiisifirmat, huvi aga küll. Neid huvitaks ring läbi Soome, Rootsi ja Balti riikide. Oleme juba ühenduses olnud.
Uusi võimalusi pakub kogu Läänemere lõunakallas. Isegi Tallinn-Helsingi liinil pole kasvuvõimalused ammendunud
• Ülepakkumisest hoolimata ?
Ühe laevaga on meil raske. Lisaks näen, et liinil ei ole ühtegi õiget kruiisilaeva nagu vanasti Viking Line’il ja Silja Line’il oli. Ka kiirlaevadega ei pea Linda Line üksi opereerima.
• Riia? Stockholm-Tallinn?Riia ei teeni raha ka konkurentidele, ma ei näe põhjust liini avada. Ka Tallinn-Stockholmi liinil on liiga vähe reisijaid. Stockholmi ja Balti riikide vahelised liinid ei paista olevat koht, kus lähiajal raha teha.
• Mis seis on kaubaveoturul?Usume, et põhjast oleme läbi, kuid tõusu ei julge veel ennustada.
• Mida toob keskkonnareeglite karmistumine?
Rootsi firmad uurivad näiteks võimalust tuua Nynäshamni vedelgaasi, mida Norras juba laevadel kasutatakse. Meie oleme seadnud eesmärgi kütusekulu ligi 30% vähendada.
• Vahepeal räägiti, et Viking hakkab ehitama purjelaevu ….
Purjelaevu ma ei usu, kuid tuul täiendava energiaallikana, see on mõeldav.
• Millist turuosa sihite?
Kui laevad on täis, pole vahet, mis su turuosa on. Kui suudame hoida seda, mis meil on, oludes, kus keskkonnanõuded karmistuvad, Rootsi kroon on nõrk ja kütus kallim, on hea.
• Kuidas tõlgendasite uudist, et Tallink muutis laenude tagasimaksmise graafikut?
See ei olnud üllatus. Loodame, et see teeb nad tugevamaks, ülimadalad hinnad pole kellegi huvides.
• Kuidas palkadega konkurentsis püsite?
Tallinkil on selge eelis – nende palgatase on 40% meie omast. Teisalt saame toetust Soome ja Rootsi valitsuselt – tulu- ja sotsiaalmaks makstakse tagasi. See tasandab vahet. Palgad tõusevad – Rootsi ametiühingutega on kokku lepitud 4%, Soomega kõnelused käivad. Ilmselt tuleb samuti mõneprotsendine tõus.
• Kas Tallinki juhtidega olete juba kohtunud?
Ei ole veel. Olen kunagi Silja Line’is töötanud, aga need, keda tundsin, on lahkunud.Arvan, et suudame Läänemerele luua rohkem rahvusvahelist õhkkonda – seni on kõik väga lokaalne. Seilame samas vees, võime üksteiselt õppida.Sellel turul on alati kaks suurt seilanud, kui midagi juhtub, tuleb mujalt keegi asemele. Alguses olid soomlased, siis tulid britid, nüüd eestlased. Endine Viking Line ja Silja käisid koos saunas, ehkki olid konkurendid. Loodan, et meil saab Tallinki juhtidega olema avatud dialoog.
• Kas näete merenduses valdkondi, millega võiks tegeleda Brüsseli transpordivolinik?Mis? Ma olen liiga värskelt USAst tagasi, õpin alles sedagi, kuidas Soomes elatakse. Pole mahti Euroopa Liidu asjadega tegeleda.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele