Kärped ja maksutõusud

Tõehetk oli kui pohmellist ärkamine, sealt saadik polnud pikki kuid Stenbocki majas tööl ega ööl vahet. Kuu aega hiljem veebruaris jõudsid koalitsioonierakondade juhid eelarvekärbetes kokkuleppele ja valitsus esitas riigikogule negatiivse lisaeelarve, milles vähendati tulude mahtu 9,6 mld ja kulude mahtu 6,6 mld kr võrra.

Kärbetest neljandiku moodustasid riigisektori majandamis- ja palgakulud, pensionitõusu vähendati 14%-lt 5%-le, kohalike omavalitustele eraldati vähem tulumaksu, vähendati kaitse- ja teehoiukulusid ning haigekassa eelarvet. Muudatusi tehti haigushüvitise maksmisel, hakates hüvitist maksma haiguse 4. päevast, kusjuures 4.-8. päevani maksab hüvitist tööandja, jpm.

Võimupartei valimislubadused - pensione ei kärbita ja vanemahüvitist ei piirata - jäid jõusse. Aprillis esitas siis veel rahandusministri ametit pidav Ivari Padar valitsusele maksude tõstmise kava, mis näeb ette tulu- ja maamaksu tõstmise, automaksu kehtestamise, alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmise, töötuskindlustusmakse tõstmise 4,2 protsendini jne. Peaminister Ansip süüdistas Äripäeva veergudel ilmunud arvamusartiklis Padarit majanduse hukutamises.