Ettevõtja, aita end aidata!

Nii kaua kui riigi arenguplaane kirja on pandud, on neis seatud ka eesmärk aidata suurendada ettevõtete tootlikkust, lisandväärtust ja eksporti. Kuid kas see on õnnestunud? Mida on selleks tehtud?

Viimase viie aasta jooksul on riigi toetustest osa saanud ligikaudu 10 000 ettevõtet kogusummas 4 miljardit krooni. Lisaks miljardite kroonide ulatuses erinevad riiklikud laenud, garantiid ja käendused. Kas ja kuidas on see mõjutanud Eesti majanduse konkurentsivõimet? Mida oleks pidanud ja peaks selle raha eest saama? Vähem pankrotis ettevõtteid ja kaduvaid töökohti? Suurema tootlikkuse ja ekspordivõime, nii nagu riigi arenguplaanides kavandatud? Või on ettevõtlustoetused liiga tühised, et kutsuda esile muutusi majandusstruktuuris ja avaldada mõju ettevõtete konkurentsivõimele? Peame kahjuks tõdema, et meie tegudest hoolimata näitab ettevõtete tootlikkus Euroopa Liidu keskmisest langustrendi ja majanduskriis on eestlast võrreldes keskmise eurooplasega pigem vaesemaks teinud.

Praegu pole kellelgi objektiivset alust öelda, et ettevõtlustoetused meie riigile jõukohases mahus ei too kaasa soovitud mõju majanduses, kuid ei saa väita ka vastupidist. Eesti ettevõtete konkurentsivõime kasv on meie ühiskonnale eluliselt vajalik ja riik on seadnud endale ülesandeks olla ettevõtjatele abiks. Riigikontrolli ülesanne on uurida, kuidas on riik maksumaksja rahaga ümber käinud, kas kulutatud raha on oma eesmärke täitnud või täitmas. Seetõttu soovime välja selgitada, kas ja millist kasu on ettevõtlustoetused ettevõtjale toonud ning kuidas saaks toetused ettevõtjate huve veelgi paremini teenida. Selleks peame pöörduma otse ettevõtja poole. Ainult ettevõtja ise teab, millist mõju avaldas riigi toetus tema majandustegevusele kasvu- või kriisiajal, millistest toetustest oleks rohkem abi, miks ta pole riigi toetust taotlenud või millised muud meetmed võiksid tema ettevõtte konkurentsivõime kasvule kaasa aidata. Sest, veel kord, toetused on ju vaid üks majanduse edendamise hoob.

Ligikaudu 4000 ettevõtja postkasti laekub tuleval nädalal statistikaameti vahendusel palve nendele küsimustele vastata. Ankeedi saajate hulgas on toetust saanuid, mittesaanuid, ja neid, kes pole seda kunagi küsinudki. Vastuste põhjal annab riigikontroll hinnangu ettevõtlustoetuste mõjule ning teeb riigikogule ja valitsusele ettepanekuid, mida peaks toetuste süsteemis muutma. Ettevõtjate abiga tahame anda otsustajatele infot täpsemini sihitud ettevõtluspoliitika kujundamiseks ning järgmise perioodi euroraha kasutamiseks.