Lauri: viimane aeg firmadel muuta sisu

Mullu kärbiti väga edukalt kulusid, mille tulemusel kasvas Lauri sõnul ka konkurentsivõime, ent pikemas perspektiivis edukaks toimetulemiseks ainult kulude kärpimisest ei piisa. „2010. aasta on viimane aeg hakata ettevõtetel mõtlema, et sellise strateegiaga enam jätkata ei saa,“ toonitas ta.

Sisulised muudatused aitaksid Lauri arvates ettevõtetel eristuda ka eksportturgudel.

Pikemajaliselt tuleb Lauri ütlusel arvestada, et töövõimeliste inimeste arv väheneb ja palgad tõusevad oluliselt, samuti tõusevad energia- ja toormehinnad, mis kõik aga tähendab, et praeguse tootmisstruktuuriga viie, aga kindlasti 10 aasta pärast tegutseda võimalik ei ole. „Seepärast tuleb ümber korraldada investeeringud, tootmine ja turustamine,“ ütles ta. 

Lisaks peab paranema Lauri sõnul ka üldine majanduse keskkond, mis hõlmab näiteks seadusandlust, korruptsiooni, äride loomist, väärtuslike töötajate hoidmist, aga samuti peab paranema valitsussektori finantsseis ja üldine majanduspoliitika, mis toetab sealhulgas ka eksporti ja investeeringuid.

Eesti majanduse edasine kasv saabki Lauri hinnangul toetuda eelkõige ekspordile. „Ei tasu unustada, et ekspordi osakaal moodustab Eesti SKP-st 70-85% ja et loodud lisandväärtusest eksporditakse 70-75%,“ põhjendas ta.

Kuigi maailma majanduse parem käikäik on toetamas ka Eesti eksportööre, siis meie suurimate kaubanduspartnerite, Soome ja Rootsi tööstused on raskustes, eriti masinatööstus. „See tähendab, et peame eksportima kas mujale või muid tooteid ja teenuseid,“ märkis Lauri. 

Kui maailma majanduse väljavaade lühiajaliselt on lootustandev siis pikaajaliselt riskid kasvavad. „Need võiksid realiseeruda mitte sellel aastal, vaid 2011. aastal,“ uskus Lauri. Seda arvamust toetab Lauri hinnangul riikide toetusmeetmete võimalik lõppemine, mida tehakse, kuna riigivõlad on kasvanud liialt suureks.

Ka rääkis makroanalüütik võimalikest hindade kiirest kasvust, mille puhul ei pruugi majanduse areng järele tulla. Lõppkokkuvõttes peavad aga jõukad riigid asuma lahendama struktuurseid probleeme, sest sellisel kujul enam edasi minna ei saa. Ta tõi näiteks kallite autode tootmise toetamise, kui nõudlust ikka ei ole, siis tuleb tehased sulgeda.

Eratarbimise väljavaadete kohta Eestis ütles Lauri, et need on nigelad, kuna töötuid on palju ja keskmine palk nii avalikus kui erasektoris jätkab tänavu langemist, isegi kui aasta lõpus võib hakata tõusma, siis tuleneb see pigem eelmise aasta madalast võrdlusbaasist.

Lauri kiitis riiki selle eest, et möödunud aastal kasutati suhteliselt edukalt EL-i fondide raha, mis võimaldab valitsussektoril hoogustada tarbimist. „Eesti riigil endal puuduvad võimalused kulutusi suurendada, kuna maksutulud on kehvad, laenamisvõimalused on piiratud ja reserve jätkub kuni kaheks aastaks,“ märkis ta.