Heast aastast jäi viimane võtmata

Investor Toomas vaatas tagasi aastasse 2009. Tuli üle keskmise tulemus, kuid rahuloluks puudub põhjus.

2009. aasta portfelli tootlus on keskmiselt hea tulemus, kuid konteksti arvestades nõrk saavutus. Börsidel oleks saanud mullu palju paremat tootlust. Probleem on tegelikult klassikaline - fondijuhid ja varahaldurid nimetavad seda varade paigutuseks varaklasside lõikes ehk peene inglise keelse nimega asset allocation.

Valitseb arvamus, et valdavat osa portfelli pikaajalisest tootlusest ei anna konkreetse (ettevõtte) aktsia või fondi valik ega tehingute ajastamine, vaid see, kui suure osa portfellist moodustab aktsiate osakaal.

Kui on tõusev aktsiaturg, on ideaalne olla 100 protsenti aktsiates, kui seda lubab riskivalmidus, ja kui on langev aktsiaturg, siis on ideaalne olla 100 protsenti rahas. 2008. aasta lõpus oli Toomasel rahas 84 protsenti portfellist, aktsiate ostmise ja olemasolnud aktsiate hinnatõusu koosmõjul kahanes 2009. aasta lõpuks raha osakaal 54 protsendile.

Alternatiivina 100 protsenti aktsiates olekule võinuks püüda aktsialiikumisi üles suunas, piirates kahjumi näiteks viie protsendiga. Ehk kui aktsia langeb üle viie protsendi, siis võinuks kohe müüa. Kui tõus jätkub, siis nihutaks kogu aeg seda kahjumipiiramist ülespoole ja siis muutub see kasumit võtvaks korralduseks.

Ajastamine nõuab palju aega, on närvesööv ning jätaks tahaplaanile heade ettevõtete otsimise, peaks hoopis keskenduma eeldavate suurte liikujate otsimisele. Viimane on keerulisem, kui heade ettevõtete ja aktsiate otsimine. Automaatne kasumi võtmine võib aktsia väikese tagasilöögi korral panna loobuma hästi soetatud korraliku ettevõtte aktsiast - võtad ehk väikese kasumi ja loobud pikaajalisest tõusust. See ei tundu atraktiivne pakkumine.

Alanud aasta väljavaade on üldmajanduslike olude tõttu kahtlane - võib tulla hea, halb või keskpärane börsiaasta. Toomas jätkab aktsiate osa kasvatamist jupphaaval ostmise kaudu, lootes, et ei tule halba aastat. Kui tuleb, siis on aeg taas rahasse minna.

Korduvalt on küsitud, miks ei ole portfellis Eesti ettevõtete aktsiad. Ehkki aktsiad on Tallinna börsil pööraselt tõusnud, on seda ka toimunud väljaspool vabariigi piire olevatel ettevõtetel. Masu on stabiliseerunud, paranemist veel ei ole. Eesti ettevõtete tulemused ei ole head, kuigi kohati on näha paranemist. Mitme ettevõtte vanad ärimudelid on ikka küsimärgi all - võib-olla veavad välja, võib-olla mitte. Esimesel juhul on aktsiate tõus ja nende omamine õigustatud, teisel juhul on tegemist kutsega raha põletamiseks. Kes ei riski, see šampust ei joo. Iseasi, kas riskima peab just Eestis. Toomas ei pane pahaks, et paljud kasutavad ära just koduturu lähedust investeerimiseks, ja ta hoiab neile jätkuvalt pöialt. Päriselt ei ole maha maetud mõte mõne Eesti aktsia ostmisest.