Eesti Pank: intressikriteerumi hindamiseks muud indikaatorid

Intressikriteeriumi peamiseks sihiks on vaadata, milline on turu hinnangute kohaselt riigi pikaajaline risk, ent Eestil puuduvad intressikriteeriumi täitmise hindamisel kasutatavad valitsuse pikaajalised kroonivääringus võlakirjad.

"Seetõttu kasutatakse Eesti hindamisel erinevaid muid indikaatoreid, sealhulgas ka valitsussektori võla taset, mille eesmärgiks on analüüsida laiemalt Eesti finantsturgu," vahendas Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk keskpanga seisukoha.

Hinnangu eurokriteeriumide täitmisele annavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank oma konvergentsi raportites ehk lähenemisaruannetes. "Viimases, 2008. aasta aruandes märgib Euroopa Komisjon erinevate kriteeriumide täitmise ülevaates, et "pole mingit põhjust arvata, et Eesti ei täida pikaajaliste intressimäärade kriteeriumit." Oma 2008. aasta aruandes jõudis ka Euroopa Keskpank sarnasele järeldusele," selgitas ta.

Kuna lähenemisaruande koostavad Euroopa Komisjon ja Keskpank, siis on Eestil kui hinnataval Rääski sõnul kohatu detailsel tasemel hindamisprotsessi kommenteerida. "See on aruande koostajate pädevuses. Eesti toetab jätkuvalt lähenemisaruannete koostamist lähtuvalt Maastrichti kriteeriumitest," märkis ta.

Samas on mitmed spetsialistid varem viidanud asjaolule, et Eesti liitumise euroga võib tõstatuda intressikriteeriumi küsimus. Eurole üleminekuks ei tohi valitsuse kümne aastase võlakirja keskmine intressimäär ületada kolme madalama intressimääraga eurotsooni võlakirjade intressimäära keskmist enam kui kahe protsendipunktiga.