Aastal 2030 saabub üleilmne veepuudus

"iget ja õiglast hinda vee eest maksavad vee kasutajad neile teenusepakkuja poolt kehtestatud tariifide alusel," les Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Rene Reisner.

Tariifid on aga üsnagi erinevalt määratud, näiteks Taanis maksab vannitäis vett umbes kümme korda rohkem kui Mehhikos ning Iirimaal ei maksta vee eest üldse midagi.Viimasel kümnendil aset leidnud vee hinna tõusu on põhjustanud eeskätt vajadus puhastada ja teha keskkonnale ohutuks reovesi. Paljudes OECD riikides maksabki reovee kogumine ja puhastamine tunduvalt rohkem kui joogivesi.

Paljudes riikides maksavad madalama sissetulekuga inimesed vee eest rohkem kui 4% oma sissetulekust, mis sunnib neid kokku hoidma muude hüvede arvelt.

Neljapäeval lõppeval OECD veekasutuse ekspertide kohtumisel vaadatakse läbi erinevate riikide kogemused parima lahenduse leidmiseks, et tagada piisavas koguses kvaliteetse vee kättesaadavaks tegemine mõistlike kuludega.

"Peamise lahendusena nähakse paremat veemajanduse korraldamist ning täpsemat arvestuse pidamist veeressursside ja keskkonnale tekitatud kahjude üle," märkis Rene Reisner.

Eestis on päevakorral paljuski samad probleemid ning õigete lahenduste leidmine ei ole lihtne.

"Veemajanduse korraldamise tõhustamiseks võeti täna Riigikogus menetlusse veeseaduse muutmise eelnõu, millega on plaanis läbi viia veealaste õigusaktide põhjalik uuendamine," ütles Reisner. "Samuti on lähiajal oodata valitsuse poolt vesikondade veemajanduskavade kehtestamist, millega nähakse ette tegevusprogrammid vee hea seisundi ja piisava ressursi tagamiseks hiljemalt aastaks 2015."