Valuutaga spekuleerimine ohtlik

Juba mitmendat aastat reklaamitakse meedias ja internetis avalikult või varjatult nn Forex turgu ehk valuutaturgu. Täpsemini, reklaamitakse mitte turgu ennast, vaid raha teenimise võimalusi. Turul mängimine on ammu muutunud lihtsaks ja jõukohaseks isegi suhteliselt väikeste säästudega inimestele.

Selle finantsturu instrumendi peamine eripära on võimalus kasutada suurt finantsvõimendust. St, kui teil on näiteks 100 ühikut mingit raha, võib teha tehinguid 2, 10, 50 ning isegi 100 korda suuremate summadega. Muutus valuutakurss 1% võrra teie kasuks - teenisite 2, 10, 50 või enam protsenti. Ning vastupidi: hakkas turg liikuma teisele poole, täpselt sama palju kaotate.

Ühesõnaga, kõik on lihtne ja selge. Pealegi, odav ja läbipaistev, kuna ei ole erinevaid panga teenustasusid, nagu investeerimisel aktsiatesse, võlakirjadesse, fondidesse jne.

Need on kõik plussid, millest viimasel ajal aina rohkem inimestele räägitakse. Kuid igal finantsinstrumendil on ka omad miinused.

Muidugi kõige parem on, kui selle äri karidest räägib oma ala spetsialist. Seega palusime Darius Getsevitšust anda olukorrale oma kriitiline kommentaar. Getsevitšus töötab Swedbankis börsimaaklerina (siis oli see veel kohalik Hansapank) alates 1996. aastast. Viimasel ajal töötab ta samas pangas arenevate riikide valuutamaaklerina, kuid juba Rootsis.

Esimene, millele soovitab Getsevitšus tähelepanu pöörata, on see, et kommertspangad mitte ainult ei reklaami, vaid ka ei paku taolist teenust. Põhjus on lihtne: peale hoiustaja võib klient olla ka laenusaaja, aga pangad teavad väga hästi, et edu valuutaturul saavutavad vähesed (5-7% inimestest). See tähendab, võib kaotada hoiustaja, kuid saada juurde probleemse laenukliendi.

"Pangad teenivad valuutaturul päris hästi, kuid suurema osa tulust toovad tavalised kliendi teenindamisega seotud operatsioonid (ostu- ja müügikursi vahe)," seletas Getsevitšus. Ta lisas, et vähesed pangad teenivad 40-50% oma tulust spekulatiivsetest valuutaoperatsioonidest. Põhiliselt on see näitaja 20-30%. On, mille üle mõelda - pangad, kel on suuremad võimalused kui tavalisel väikeinvestoril, eelistavad vähem kasumlikku, kuid rahulikumat valuutakursside vahest (mitte liikumisest) saadavat tulu.

Sealjuures reklaamivad kommertspangad aktiivselt investeeringuid samadesse aktsiatesse, hinnates raha aktsiatesse paigutamise riske kui vastuvõetavaid.

Getsevitšus märkis, et aktsiate ostmisega seotud riskid on kõrgemad, kuid arusaadavamad, kuna igal ettevõttel on mingid reaalsed varad, mis midagi maksavad, isegi toolil kontoris on oma hind. Lisaks ka ettevõtlustegevus (toodetakse reaalset maksumust omavaid kaupu ja/või teenuseid).

"Valuuta ei ole selline vara. See on vara maksumuse mõõdik," seletab börsimaakler. "Näiteks, täna võib tool maksta 120 Eesti krooni, homme aga - 400."

Põhimõtteliselt on meil tegu mitte investeerimisega, vaid katsega arvata ära, millises suunas kurss liigub.

Gertsevitšus rõhutas, et valuutaturg on kõige likviidsem. Põhjus on lihtne - paljud vajavad valuutavahetustehinguid: kõik rahvusvahelised investorid (aktsiad, võlakirjad, kinnisvara jne), ettevõtted, keskpangad reservide hajutamiseks, valitsused laenude saamiseks ja vabade vahendite paigutamisel. Valuutaturu praktiliselt piiramatu likviidsus lubab pankadel pakkuda suurt võimendust, kuna on alati võimalik sulgeda üks või teine spekulatiivne tehing ja mitte lasta kliendi tagatist miinusesse. Lõpptulemusena jääb risk ka panga kanda. See sama võimendus meelitabki turule hulgaliset spekulante.

Valuutaturu käive moodustab umbes 1,5 triljonit dollarit päevas, millest ligi poole moodustavad spekulatiivsed tehingud.

"Teisisõnu, suurema osa käibest moodustavad laenurahadega sõlmitud tehingud," seletas ekspert. See tähendab, et inimesed püüavad lihtsalt üksteist üle mängida, kaasates raha, mida nendel ei ole.

"Praktika näitab, et võitjaid selles heitluses on väga vähe," ütles Getsevitšus kokkuvõtteks.

Investoritele, kes on valmis riskima ja proovima oma jõudu valuutakauplemisel, soovitab Darius Getsevitšus pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele.

Tuleb pidada silmas, et kuigi paljud tõsised investeerimispangad pakuvad klientidele võimalust tegutseda valuutaturul, ei reklaamita seda teenust. Eeldatakse, et valuutaturg on loodud ainult aktiivsete ja piisavalt rikaste inimeste jaoks. Tähendab, mängimiseks ei tohi mingil juhul kasutada raha, mida vajate elamiseks. Sobiksid ainult vabad säästud ning mitte enam kui 30% nende üldsummast.

Getsevitšuse arvates on kõige mõttekam alustada vastava kirjanduse lugemisest. Ta soovitab kaht autorit: Van K. Tarp raamatuga "Mäng börsil - teie tee finantsvabaduse poole" ja Jack Shwager raamatutega "Turuvõlurid" ja "Uued turuvõlurid". Seejärel tuleks proovida oma jõudu virtuaalrahaga demo-kontoga.

"Tuleb teha oma statistika, sõlmida ükskõik mis aja jooksul - olgu selleks nädal, kuu, 5 aastat - 100 tehingut ning kui tulemusena õnnestus oma konto vähemalt kahekordistada, võib liikuda edasi," soovitab Getsevitšus. Kusjuures ei tasu isegi proovida seda tulemust reaalsel kontol korrata. Mängu tuleb psühholoogiline faktor. Lihtne on rahulikult kaotada virtuaalset raha. Kõik muutub, kui see on teie reaalne raha.

Ning ei tohi mingil juhul kasutada suurt võimendust. Normi piires on 1:2, maksimaalselt 1:4. "Ärge kiirustage rikastumisega."

Darius toob lihtsa näite - näiteks kui suudate teenida kuus 1%, siis kui leverage on 1:2, tulu moodustab 2%, st 24% aastas.

Püsite mõned aastad sellel tasemel - olete uus Warren Buffet.