Justiitsminister Rein Lang luges riigikogus arupärimistele vastates üles kümme kohtutäiturite pattu, mis neile distsiplinaarkaristusi toonud on.
Patud on järgmised:
1) Täitur logeles täiteasjade menetlemisel, st ei teinud pikka aega midagi.
2) Täitur viivitas korduvalt talle laekunud raha ülekandmisega sissenõudjale.3) Täitur ei kasutanud täitedokumendi täitmiseks kõiki seaduses lubatud abinõusid.4) Täitur tasus ametialasel arveldusarvel oleva rahaga isiklikke arveid.5) Täitur ei vastanud menetlusosalise selgitustaotlustele pika aja jooksul.6) Täitur ei edastanud võlgnikule arestimisakti.7) Täitur arestis võlgniku vara rohkem, kui oli vaja sissenõude rahuldamiseks.8) Täitur ei võimaldanud menetlusosalisel toimikuga tutvuda.9) Täitur ei vabastanud võlgniku arvelduskontot pärast täitemenetluse lõppu arestist.10) Täitur viivitas võlgade katteks vastu võetud sularaha kandmisega oma pangakontole.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Langi sõnul on kohtutäiturite töös tuvastatud puuduste arv märkimisväärselt suurenenud.
„Näiteks 2007. aastal karistati kohtutäitureid distsiplinaarkorras viiel korral, 2008. aastal neljal korral. 2009. aastal karistati 24 kohtutäiturit ja mõnda isegi mitu korda,“ selgitas ta. Kokku määras justiitsministeerium 28 distsiplinaarkaristust.
Samas toimus ka rohkem järelevalvemenetlusi: 2007 oli neid 12, 2008. aastal 15 ja mullu 58. Ühtlasi tähendab see, et pooltel juhtudel oli kontrollitavat täiturit põhjust ka karistada.
Suurenenud on ka täitemenetluste arv. Elektroonilise täitemenetlusregistri andmetel oli 31. detsembril 2008 menetluses 629 064 toimikut. Mullu samal ajal oli toimikuid juba 714 856.
2010. aastal plaanib justiitsministeeriumil läbi viia 10 järelevalvet, millele lisanduvad vajaduse korral ka erakorralised järelevalved, mis on reaktsioon konkreetsetele kaebustele, selgitas Lang lisades, et kaebuste arvu ta praegu öelda ei suuda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!