Kallinev kütus võib röövida sõidurõõmu

Teine, küll ebatõenäolisem variant on, et kui euroala majandushädad kiirguvad mujalegi maailma, siis euro kurss jääb madalaks ja nafta hind vajub ka alla. Siis kütuse hoopis odavneks.

Mootorikütuse hinnad on kerkinud terve kevade. Soomes saavutas 95-oktaanarvuga bensiiniliiter jaemüügis märtsi alguses keskmiselt 21,80 krooni taseme, edasi on hind püsinud sellest piirist nõks kõrgemal. Diislikütuse liitri hind aga keris sellel kevadel keskmiselt 18,70 krooni piirimaile.

ASi Eesti Statoili peadirektor Helle Kirs-Toiger kütuse hinna langemist tõenäoliseks ei pea, pigem läheb vastupidi.

Mis ootab ees Eesti autojuhti, selle kohta ei osanud Kirs-Toiger midagi kindlat öelda, küll aga tundus talle kütuse hinna langemine ebareaalne.

"Mootorikütuste hinna alanemist oleks põhjust loota olukorras, kus mootorikütuste hinnad (sh peamine tooraine nafta) maailmaturul odavneks, dollari kurss euro suhtes nõrgeneks ja valitsus alandaks mootorikütuse aktsiisi, käibemaksu vms. Paraku ei ole ükski neist stsenaariumidest tõenäoline," ütles Kirs-Toiger ja lisas, et mootorikütuste sisseostuhinnad on olnud pidevas tõusus alates 2009. aasta algusest.

ASi Alexela Oil tegevjuht Ain Kuusik seevastu arvas, et kütuse hind võib ka langeda.

"Jah, dollar on tugevnenud, samas näitab toornafta hind langustrendi," märkis Kuusik. "Nii tõusu kui ka langust reguleerivad dollari kurss, toornafta hind, konkurents turul ja palju muud, loodan, et aktsiisi siiski rohkem ei tõsteta."