Palkade langus jääb minevikku

"Varumehi pingil enam ei hoita ning sama töö tehakse ära väiksema arvu inimestega. Kui teises kvartalis arvatavasti veel tuleb pisike palgalangus 2009. aasta teise kvartaliga võrreldes, siis kolmandas ja neljandas kvartalis enam langust tulla ei tohiks," kommenteeris CV-Online'i juht Agu Vahur ja lisas, et ootaks statistilist palgatõusu taas 2011. aastast.

"Küll aga võivad üksikutel töötajatel või üksikutes ettevõtetes palgad juba selle aasta teises pooles jõudsalt ülesmäge minema hakata. Ettevõtted, kes on säilitanud kasumlikkuse ja elujõu, on avanud uusi eksporditurge - sellistes ettevõtetes on ühelt poolt võimalus, aga teiselt poolt ka sund palku korrigeerida," lausus Vahur.

Võimalikku palgatõusu aasta teises pooles kinnitas ka SEB ökonomist Hardo Pajula. "Arvan, et mingeid järske pöördeid ei tule, langus aeglustub ka edaspidi ja läheb varsti üle väga aeglaseks tõusuks," märkis ta.

"Ettevõtted on oma personalipoliitikas teinud tuntavaid muutusi. Palk pole tugevalt langenud seepärast, et inimesi on koondatud. Ebaefektiivsed töökohad on ära kaotatud. Kui palk tõuseb, siis imevähe ja pigem neljandas kvartalis. Kui ettevõtlus taas aktiivsemaks muutub, siis tekib küsimus, et uutele loodavatele ametikohtadele ei leia Tallinna ja Harjumaa piirkonnas enam konkurentsivõimetutel tingimustel uusi töötajaid. Kui ettevõte loob töökoha, siis ta mõtleb, et pigem maksab pisut rohkem, kui lepib koolitamata ja vähepotentsiaalika töötajaga," kommenteeris M-Partneri omanik Marko Udusaar.

Personaliotsingufirma Ariko Reserv omaniku Igor Pässi sõnul on nüüd edasise puhul kaks võimalust. Kuna ettevõtete struktuurid on kompaktsemad, siis suudetakse väikesema arvu inimestega ka päris head tulemust teha, kuid kuskil on piir ja võib-olla vajadus siiski inimesi juurde võtta.

"Kui sama arvu inimestega oleks võimalik veel paremat tulemust teha, siis võib eeldada, et palganumber ja sissetulek suurenevad. Kui leitakse, et need inimesed on juba oma suutlikkuse ja võimekuse piiril ja võetakse inimesi juurde, siis sissetulekute numbrid jäävad samaks, aga töökohti tuleb juurde," tõi Päss välja võimaliku edasise stsenaariumi.

Keskmine brutokuupalk langes eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 2,3 protsenti, kuid tervelt kolmandikus statistikaameti jälgitavas tööstussektoris oli esimeses kvartalis näha juba õhkõrna palgatõusu.

"Ma pole majandusanalüütik, aga need numbrid näitavad positiivset tendentsi. Ma loodan, et ettevõtetes on õhk välja lastud. Neilt inimestelt, kes on järele jäänud, nõutakse ka rohkem tööd. Kui nõutakse tööd, siis peab ju palka ka maksma," kommenteeris tööstusettevõtte Ensto Ensek juhatuse esimees Üllas Täht.

"Inimesed tuleb maksimaalselt ära kasutada. Pole mõtet võtta uusi töötajaid enne, kui pole olemasolevatest võetud maksimaalne. Põhiline küsimus tööstusettevõtetes on efektiivsuses. Kui me võrdleme ennast Lääne ettevõtetega, siis Eesti ettevõtete efektiivsus on väike. Ma ei arva, et eestlane on laisk. Siin on organisatsiooni paikapanemises küsimus, et inimesed teeksid vaid neid liigutusi, mida vaja on," seletas Täht, kes tõdes, et ometi on viimasel ajal ettevõtete efektiivsus siiski paranenud.

"Meie ettevõtte toodang läheb enamikus Euroopa turule, tellimuste arv on pidevalt kasvanud. Ma näen praegu seda tõusu. Me ei kavatse nüüd hakata töötajatel massiliselt palku tõstma, me tahame neilt maksimaalset efektiivsust. Kuid kui kellelgi on tööülesandeid oluliselt juurde tulnud, siis seda peab palgaga kompenseerima," lausus Täht, kelle ettevõttes olevat praegu nii palju tööd, et kõike ei jõua äragi teha.

Keskmine eeslaste deklareeritud tulu vähenes eelmisel aastal 11%, mis tähendab, et tulud kukkusid 2007. aastaga samale tasemele. Ühe isiku kohta deklareeriti eelmise aasta eest keskmiselt tulu 139 200 krooni.

Samal ajal keskmise tulu kukkumisega vähenes kolmandiku võrra ka deklaratsioonimiljonäride arv, keda oli veidi vähem kui 2006. aastal. Miljonäridest enamiku sissetulek jäi vahemikku 1-2 miljonit.

Üle 20 miljoni krooni tulu deklareeriti viiel korral. Nende seast paistis maksu- ja tolliameti teeninduskorralduse osakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul silma üks deklareerija, kes oli oma tulu teeninud Eestist väljaspool, kuid rohkem ei soovinud ta vihjeid anda.

Tagastamisele kuuluv tulumaks kahanes läinud aastal samuti veidi üle kolmandiku ehk 1,7 miljardile. Märgatavalt vähenes aga juurdemaksmisele kuuluv tulumaks - 58,3 protsenti ehk 588 miljonilt kroonilt 245 miljonile. Udde sõnul oli sellise drastilise vähenemise põhjus eelkõige väärtpaberitulu ja muu vara müügi vähenemine. "Kui 2008 saadi väärtpaberitelt tulu umbes 1,4 miljardit krooni, siis möödunud aastal oli see ainult veerand miljardit," selgitas Udde.

Ainsana kasvasid välismaal teenitud tulud, mida deklareeriti üle-eelmisest aastast enam 300 miljoni krooni võrra. Kasvu põhjusena tõi Udde välja nii välismaal töötajate suure arvu kui ka selle, et maksuamet välistulu deklareerimist hoolsamalt kontrollis.

Tõenäoliselt keskmine palk Eestis enam oluliselt ei lange. Palga tõusu näeme ilmselt 2011. aastal tasemel, mis on natuke inflatsioonist allpool. Vastust palkade võimalikule tõusule otsiksin vähemalt kahe kvartali SKP positiivse kasvu olemasolul ning siis, kui vedavates ekspordisektorites on toodete/teenuste püsiv müügi kasv 10 protsenti või sellest kõrgem.

Pangandussektoris on töötajate kompensatsioon oluliselt vähenenud seoses preemiate maksmise lõpetamisega. Töö tasustamise alused pangandussektoris on praegu muutuses ning täpsemalt on võimalik rääkida finantssektori töötasudest pärast kavandatavaid regulatsioonide elluviimist 2011. aasta alguses.

Tähelepanelik peab olema Eesti tööstuse eksporditurgude seisundi hindamisel seoses Euroopa "lõunaosariikide" võlakirjade kriisi mõjudega Saksamaa ja Skandinaavia riikide reaalmajandustele. Kui kriis mõjutab negatiivselt majandust, peab ka Eesti eksporditööstus tegema ennetavalt muutusi tootmisprotsessides.

Eesti majanduse kohanemist kriisist on toetanud paljuski tööjõukulude alanemine, mis loob eeldused jätkusuutlikuks kasvuks.

Kokkuvõttes ootame palgalanguse jätkumist vähemalt esimesel poolaastal, teisel poolaastal on oodata aeglast palgatõusu, tingituna madalast aastatagusest võrdlusbaasist ja tugevnevast majanduskasvust. Kuivõrd majanduse taastumine kriisist saab olema ootusepäraselt pikaajaline ja tööjõuturul on endiselt vabu ressursse, siis ei ole oodata ka märkimisväärset palgatõusu. Eeldame jätkuvalt ekspordipõhist majanduskasvu taastumist, mistõttu on loogiline, et koos tootlikkuse kasvuga kasvab tulevikus ennekõike palk avatud sektoris.

• 10 490 krooni võrra on kahe aasta jooksul kahanenud keskmine palk finantssektoris, kus on aastaid teenitud Eesti kõrgeimat töötasu. Tänavu esimeses kvartalis jäädi oma 20 096 krooniga aga alla info- ja sidesektorile, kus palgad on ka raskel ajal jätkuvalt tõusnud.