Teisalt on need karmid arvamused oma olemuselt siiski veidi rahustavad - seda, et keskmine palk drastiliselt edasi langeks, analüütikud enam ei näe. Hea seegi! Ning tegelikult on palgatõusu edasilükkumine ju ka hea uudis - tööjõumahukal ettevõtjal pole lähiajal tarvis palgarallit karta.
Samas ei arvagi analüütikud, et palk tuleval aastal kohe kihutama kukub. "Ma loodan väga, et meil ei juhtu enam sellist rumalust nagu buumiaastail, kui palk tõusis 14 protsenti, aga tootlikkus samal ajal 6 protsenti," põhjendab Arrak. Temaga nõustub ka konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum, kes ütleb, et tasakaalu mõttes ja inflatsiooni vältimiseks ei tohiks palgad ületada tootlikkuse kasvu, mida praegu pole aga olemas. Siingi peab Äripäev analüütikutega nõustuma.
Et palgad taas kasvama hakkaks, peab olema täidetud mitu eeldust: välisinvesteeringute sissevool Eestisse peab kasvama; ettevõtted peavad kasumisse jõudma; tööviljakus peab suurenema; lisandväärtus peab suurenema; Eesti eksport peab kasvama; töötus peab vähenema.
Lühidalt - kuni ettevõtteil ei lähe paremini, ei saa ka palgad kasvada. Kui ettevõtteil aga hakkabki paremini minema, ei saa palk kasvada kiiremini kui tööviljakus. Lõppeks on palk ju ettevõtte konkurentsivõime oluline osa ning vabatahtlikult ükski juht konkurentsivõimet kahandama ei hakka. See aga tähendab üht - ratsa rikkaks lihtsa palgatööga lähiaastail ei saa.
Seepärast polegi imelik, et inimesed, eriti noored Eestimaa tolmu jalgelt pühkima kipuvad - mujal tundub rohi alati rohelisem. Meie, siiajääjad, surugem aga pöidlad pihku ning lootkem, et Reformierakond ei täida üht oma valimislubadustest - lootkem, et Eesti keskmine palk ei jõua 9000 kroonini.
Autor: 1185-aripaev