Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Juhtkiri: tulevik - palgad ei tõuse ega lange
Nii maksu- ja tolliamet kui ka statistikaamet teatasid, et palgalangus Eestis on pidurdumas, kuid Äripäeva arvates ei tähenda see veel automaatselt palgakasvu, me arvame, et tuleb pikk vindumine.
Ning sel on väga lihtne põhjendus: kuni ettevõtted kasumisse ei jõua, ei saa ka palgakasvust unistada.
Me arvamus tugineb Eesti majandusteadlaste ja ettevõtjate arvamusele. Näiteks näitas audiitorfirma KPMG hiljutine ettevõtjate küsitlus, et olukorras, kus oodatakse majanduskasvu vähest taastumist, arvab tervelt 80% küsitletuist, et palgad tänavu ei muutu, vaid 10% ettevõtjaist nägi ette kerget palgatõusu ja umbes sama palju väikest langust.
Majandusekspert Andres Arrak arvab, et palgakasv võib tulla alles järgmise aasta teises pooles ning see on aeglane. Arrakuga sama meelt on ka Eesti üks hinnatumaid makroanalüütikuid Maris Lauri Swedbankist, kelle hinnangul on samuti keskmise palga tõus võimalik alles järgmise aasta teises pooles, seni aga võib keskmine palk veel isegi mõnevõrra - kuni 5% - langeda.
Teisalt on need karmid arvamused oma olemuselt siiski veidi rahustavad - seda, et keskmine palk drastiliselt edasi langeks, analüütikud enam ei näe. Hea seegi! Ning tegelikult on palgatõusu edasilükkumine ju ka hea uudis - tööjõumahukal ettevõtjal pole lähiajal tarvis palgarallit karta.
Samas ei arvagi analüütikud, et palk tuleval aastal kohe kihutama kukub. "Ma loodan väga, et meil ei juhtu enam sellist rumalust nagu buumiaastail, kui palk tõusis 14 protsenti, aga tootlikkus samal ajal 6 protsenti," põhjendab Arrak. Temaga nõustub ka konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum, kes ütleb, et tasakaalu mõttes ja inflatsiooni vältimiseks ei tohiks palgad ületada tootlikkuse kasvu, mida praegu pole aga olemas. Siingi peab Äripäev analüütikutega nõustuma.
Et palgad taas kasvama hakkaks, peab olema täidetud mitu eeldust: välisinvesteeringute sissevool Eestisse peab kasvama; ettevõtted peavad kasumisse jõudma; tööviljakus peab suurenema; lisandväärtus peab suurenema; Eesti eksport peab kasvama; töötus peab vähenema.
Lühidalt - kuni ettevõtteil ei lähe paremini, ei saa ka palgad kasvada. Kui ettevõtteil aga hakkabki paremini minema, ei saa palk kasvada kiiremini kui tööviljakus. Lõppeks on palk ju ettevõtte konkurentsivõime oluline osa ning vabatahtlikult ükski juht konkurentsivõimet kahandama ei hakka. See aga tähendab üht - ratsa rikkaks lihtsa palgatööga lähiaastail ei saa.
Seepärast polegi imelik, et inimesed, eriti noored Eestimaa tolmu jalgelt pühkima kipuvad - mujal tundub rohi alati rohelisem. Meie, siiajääjad, surugem aga pöidlad pihku ning lootkem, et Reformierakond ei täida üht oma valimislubadustest - lootkem, et Eesti keskmine palk ei jõua 9000 kroonini.
Autor: 1185-aripaev