Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti maksusüsteem pole efektiivne. Kuidas edasi minna?

    Viimane kümnend on Eestis pakkunud suurepärase õpikunäite majandustsükli toimimisest ning sellest, kuidas seda mõjutavad ning suunavad mitmesugused majandusinstrumendid.
    Üks oluline ja emotsionaalseid kirgi tekitav majandusinstrument on kahtlemata maksusüsteem. Hinnates Eestis kümnendi jooksul toimunud majanduslikke ja sotsiaalseid arenguid, tuleb tunnistada, et praegu toimiva ebaefektiivse maksusüsteemiga me järgmisel kümnendil kaugele ei jõua.
    Mis siis lahti on? Tahaks esile tuua kolm omavahel seotud aspekti.
    Esiteks, Eesti maksusüsteem ei ole võimeline täitma oma peamist eesmärki - kindlustada Eesti riigi toimimine. Eelmise aasta "sööme ära seemnevilja ja müüme maha hõbelusikad" laadne fiskaalpoliitika ei saa kaua kesta.
    Riiki ei saa ülal pidada vaid suuremahulise riigivara müügi ja kokkuhoiuga Eesti riikluse arvel. Ei maksa ennast petta kujutelmast, et majandusbuumi ajal saime hakkama ja maksuraha jäi ülegi! Ei saanud - riik jättis tegemata arenduskulud ning praegu oleme olukorras, kus meie infrastruktuur, haridus ja halduskorraldus on moderniseerimata, mis vähendab ilmselget meie konkurentsivõimet tulevikus.
    Teiseks, maksusüsteem ei ole täitnud aktiivset majandustsükli juhtimise eesmärki. Populistlikud tulumaksualandused ja ettevõtte kasumimaksu puudumine võimendasid majanduse ülekuumenemist kümnendi keskel.
    Rabedad tarbimismaksude tõusud paaril viimasel aastal surusid meie majanduse veelgi kiiremini mutta.
    Kolmandaks, maksusüsteemi ülesehitus ei vasta turumajanduslikele põhimõtetele.
    Eriti puudutab see ettevõtete kasumi maksustamist, mis ignoreerib turumajanduse peamist printsiipi - ei ole võimalik saada avaliku sektori hüviseid ilma selle eest maksmata.
    Viimase kümnendi kogemus pakub meile aga ka lahendusteed maksusüsteemi arendamiseks. Märksõnadeks on siin võimekus täita avaliku sektori rahastamise ülesannet, efektiivselt mõjutada majandustsüklit ja soodustada investeeringuid.
    Missuguses suunas peaksime oma maksudega liikuma?
    Eelarvetulude stabiliseerimiseks tuleks tulumaksude osakaalu suurendada, tarbimismaksude osa langetada ning sotsiaalmaksude osakaal jätta laias laastus samaks.
    Tulumaksud ongi peamine teema, milles Eesti on jäänud kinni eelmise sajandi kammitsaisse. Nii proportsionaalne tulumaksu kui ka ettevõtte kasumi maksustamise senistest põhimõtetest kramplik kinnihoidmine on praegu saanud piduriks maksusüsteemi arendamisel.
    Praegu toimiva proportsionaalse füüsilise isiku tulumaksu probleemid on seotud selle ebapiisava maksutulu kogumise võime, ebasoovitava tuluerisuste suurenemine ja mis peamine, nõrga automaatse stabiliseerimismõjuga majandustsüklile.
    Ehk siis lihtsas keeles, tulumakssüsteem võimendas nii ülekuumenemist kui ka majanduslangust. Sellises olukorras on igati põhjendatud üleminek astmelisele tulumaksule. Ka IMFi jaanuarikuine raport Eesti kohta teeb selge ettepaneku tulumaksumäära progressiivsuse suurendamiseks tulumaksuvaba miinimumi kasvu kaudu ja maksusüsteemi muutmise astmeliseks.
    Veelgi suurem probleem on seotud ettevõtte kasumimaksustamisega.
    Eestis moodustavad kasumimaksud kõige väiksema osa valitsussektori eelarvetuludest Euroopa Liidus. Ka IMF kutsub otseselt üles senist korda muutma ning taastama klassikalised kasumimaksustamise põhimõtted.
    Viimase kümnendi vältel on Eesti riik jätnud arvestuslikult kogumata suurusjärgus 50 miljardit krooni kasumimaksu. Osa on sellest tänuväärselt reinvesteeritud meie majandusse, väga suur rahahulk on aga liikunud maksuvabalt Eestist välja.
    Kas toimub see siin teenitud kasumi väljavõtmise ja kasumite-dividendide maksustamise kaudu teistes riikides, nende konsolideerimisel välisriigi ettevõtte raamatupidamisse või mitmel muul viisil - see ei olegi nii oluline.
    Kui Eesti riik kulutab ettevõtluskeskkonna ja kasumi teenimise võimaluse loomisele sadu miljardeid kroone, aga kasumitega seotud maksud tasutakse välisriikidesse - siis on tegemist otsese Eesti riigi huvide kahjustamisega!
    IMF kinnitab veel teisigi kasumimaksu puudumisega seotud probleeme, nagu siirdehindadega manipuleerimise, investeeringute struktuuri halvenemise ja finantsvahendite lukustusefekti. Klassikaline kasumimaksustamise süsteem võimaldaks aga maksumäära taset langetada ning seeläbi teha see ka visuaalselt investoritele atraktiivsemaks.
    Ettevõtlussektorit koormab hoopis enam sotsiaalkindlustusmaksete kõrge tase, mis peaks ettevõtlussektori jaoks kindlasti alanema.
    Me ei saa alandada sotsiaalkindlustussüsteemi suunatavaid vahendeid, seega tuleks sotsiaalsüsteemi vajadusi kattev maksukoormus suunata teistele maksudele. IMF soovitab selleks suurendada käibemaksu, millega ei saa aga nõustuda. Meil on juba isegi avaliku sektori tulubaasi ülemäära suur sõltuvus tarbimismaksudest.
    Kohaliku omavalitsuse tulubaasi arendamiseks on tarvilik maamaksu asemel kinnisvaramaks. Ka siin on IMF väga ühesel seisukohal - praegune Eesti maamaks ei ole piisav instrument maksutulude koondamiseks ning see tuleb asendada kinnisvara maksustamisega.
    Kokkuvõttes, kooskõlas Eesti ühiskonna arenguga peab kaasas käima ka majanduse juhtimise instrumentide täiustamine.
    Maksusüsteem peab efektiivselt täitma oma funktsioone, mitte olema ühiskonna jaoks kultusliku eneseimetlemise asjaks.
  • Hetkel kuum
Ott Aava: enamik idufirmasid ei jää ellu. See on hea
Mida toetavam on ühiskond idufirmade ebaõnnestumiste suhtes, seda rohkem sünnib suuri edulugusid, kirjutab advokaadibüroo Cobalt tehnoloogiasektori tehingunõustamiste juht Ott Aava.
Mida toetavam on ühiskond idufirmade ebaõnnestumiste suhtes, seda rohkem sünnib suuri edulugusid, kirjutab advokaadibüroo Cobalt tehnoloogiasektori tehingunõustamiste juht Ott Aava.
Balti börsidel oli punane päev
Kolmapäevase kauplemispäeva lõpetasid Balti börsid punases. Balti koondindeks taandus -0,79%, Tallinna börs -0,65%, Riia börs -0,35% ning Vilniuse börs -0,7%.
Kolmapäevase kauplemispäeva lõpetasid Balti börsid punases. Balti koondindeks taandus -0,79%, Tallinna börs -0,65%, Riia börs -0,35% ning Vilniuse börs -0,7%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjatele koidab peagi võimalus kergemini laenu saada
Väikeettevõtted saavad peagi EASi ja Kredexi käendusega lihtsamini raha laenata, rääkis ühendasutuse laenude ja käenduste osakonna juht Kaarel Aus.
Väikeettevõtted saavad peagi EASi ja Kredexi käendusega lihtsamini raha laenata, rääkis ühendasutuse laenude ja käenduste osakonna juht Kaarel Aus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Milline on edukas juht? 10 põhimõtet pärast mitmesaja liidriga rääkimist
Mida tähendab olla edukas juht? Olen rääkinud üle 400 juhiga ja kuuldud tarkuseterad välja sõelunud, süstematiseerinud ja tervikuks sidunud.
Mida tähendab olla edukas juht? Olen rääkinud üle 400 juhiga ja kuuldud tarkuseterad välja sõelunud, süstematiseerinud ja tervikuks sidunud.
Aasta lõpuks sõidavad pealinna tänavatel vesinikutaksod
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Kütusemüüjad teavad üksteise äri väga hästi, aga kartelli ei paista
Konkurentsiameti analüüs hajutas kahtlused kütusekartellist, ameti soovitused edasiseks said kütusefirma juhilt aga karmi kriitikat.
Konkurentsiameti analüüs hajutas kahtlused kütusekartellist, ameti soovitused edasiseks said kütusefirma juhilt aga karmi kriitikat.
Saaremaa Piimatööstus kukkus juustu pärast kahjumisse
Saaremaa Piimatööstus jäi eelmisel aastal miljoni euroga miinusesse ja nimetab põhjuseks juustu hinna rekordilist vabalangust aasta alguses.
Saaremaa Piimatööstus jäi eelmisel aastal miljoni euroga miinusesse ja nimetab põhjuseks juustu hinna rekordilist vabalangust aasta alguses.
Tuntud veinivabrik pakib tootmise kokku: “See ei ole traagiline, vaid suurepärane”
Peenjoogivabrik Nudist koondas kulude kokkuhoiuks kogu müügimeeskonna, suve keskpaigast on ettevõttes tööl ainult üks inimene ja peale selle lõpetab firma jookide tootmise Telliskivis.
Peenjoogivabrik Nudist koondas kulude kokkuhoiuks kogu müügimeeskonna, suve keskpaigast on ettevõttes tööl ainult üks inimene ja peale selle lõpetab firma jookide tootmise Telliskivis.